Netipoodides on müügil nn ellujäämisvõrud - kuni 19 cm pikkused punutud käevõrud militaar-, ellujäämis- või muidu tavalisele matkale, miks mitte ka lihtsalt reisile. Reisijutud.com tellis Hiina tehasest paar tükki ja proovis järgi.

Iseenesest on võru üsna jäik ja suure klipp-klambriga natuke kohmakas, aga kui võga suurt rannet pole ja üleriideid palju pole, siis suvistes tingimustes on ellujäämis-käevõru täiesti kantav. 

Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Energia kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema konkursil „Looduse Aasta Foto 2013“. Eesti suurimale loodusfotovõistlusele saab võistlustöid esitada 4. märtsini.  Auhinnasaajad kuulutatakse välja 27. aprillil 2013 Estonia Kontserdisaalis.

“Juba 12 aastat on olnud hea tunne vaadata auhinnagalal sadu ja sadu kauneid pilte  ilusa muusika saatel ning jagada tunnustust mitmetele tublidele fotograafidele,“ räägib konkursi korraldaja, Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis. “Suur väärtus on järjepidevus ja võimalus võrrelda igat uut aastat varasematega. Oluline on ka see, et konkursil osalevad koos nii harrastajad kui ka professionaalid, täiskasvanute kõrval noored ja lapsed. Usume, et ka tänavu näeme hulgaliselt toredaid ja väga häid pilte,“ lisab Riis.

Juba sel reedel algab iga-aastane vara-varakevadine turismimess, et aasta kõige vaiksemal turismiajal saaks reisiplaanid paika panna.

nagu varemgi, toimub mess Tallinnas Eesti Näituste paviljonides Maarjamäe ja Lauluväljaku vahel. Nagu varem, saab ka seekord endale netist tasuta pääsme välja trükkida. Kui ei trüki, on kohapeal pilet 1,6 eurot.

Esimesel päeval on oodatud turismiprofid, kuid alates 14-st avatakse uksed kõigile reisihuvilistele. Mess lõpeb pühapäeval kell 16.

Igal täistunnil on ühe-eurose alghinnaga reisioksjon. Puhka eestis hallis on kohalikud esinejad, õnneloos ja kohaliku toidu maitsmine. Lastenurk on ka avatud.

Programmi vaata siit.

Eestis haruldast molluskit - ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga. 1992. aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991.-1992. aasta talvel jõe ääres tehtud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi Harry Mutvei laborisse.

Mida teha oma kajakiga talvel? Mõnikord saab jaanuaris suurveel sõuda, aga seekord kiskusid kõik jõed juba jäässe ja merel on külm ja niiske. Sel nädalavahetusel saab oma kajakiga hoopis Kuutsemäele sõita, sest seal korraldatakse esimesed lumekajakkide võistlused.

Lumekajakk ei ole (veel?) eraldi lume jaoks toodetud vee- ja jääsõiduk, vaid tavaline eelistatavalt kärestikukajakk, millega kihutatakse kelgumäest alla. Seda on varem näiteks vastlapäevadel harjutatud ja leitud, et see lõbus on. Kajakk libiseb lumel ülihästi. Lätis korraldatud võsitlusest said innustust ka eestlased ja nüüd ongi algamas RedBull Snowkayak 26.jaanuaril Kuutsemäel.

Eelmise aasta 22. aprillil startis põhjapooluselt Teravmägede suunas kaks polaarseiklejat - eestlane Timo Palo ja norrakas  Audun Tholfsen.

Retk, mida kavandas juba 117 aastat tagasi Norra polaaruurija F. Nansen, sai lõpuks teoks. Eesti meedia ei ole sellele ajaloolisele ja väga riskantsele retkele piisavalt palju tähelepanu pööranud, kuid polaaruuriate ringkondades on see retk pälvinud üksjagu tunnustust.

Nüüd on võimalus aga kokku saada Timo Paloga 28. veebruaril I AM Photographer Pro Shop salongis Tartu mnt. 84a kell 18.00.

20. jaanuaril ehk sel pühapäeval tähistatakse üleilmset lumepäeva "World Snow Day", mis on Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) poolt 2012. aastal algatatud projekt tähistamaks talve ja lume olemasolu.

Eestis saab lumepäevast osa võtta kokku 33 erineval terviserajal.

SA Eesti Terviserajad koordineerib sellel päeval hulgaliselt väikeseid lumepäevi üle Eesti. „Meie eesmärk on propageerida sportlikke eluviise ning pakkuda tervisesõpradele meeldejääv päev lumes ja lumega terviseradadel üle Eesti,“ sõnas  Eesti Terviseradade juht Jaak Teppan.

Leppoja puhkekeskus asub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ning Kaitseväe keskpolügooni vahel Valgejõe kaldal. Tallinnast on sinna küll vaid 50 km, kuid asukoht on muust tsivilisatsioonist nii eemal, et puudub nii mobiililevi kui Eleringi elektrivarustus. See aga ei takista keset puutumatut loodust turismiasutust pidamast. Peremees on rajanud maja ümber järvekesed ja elektrit saab katusele pandud päikesepaneelidest. Kui turistid on energia suhtes aplamad, lükatakse käima generaator.

Sel ajal, kui Estonian Air jätab kevadest mitmeid lende ära, pakub Finnair Helsingist suvel rohkem võimalusi edasi lennata. Sel suvel avab Finnair kolm uut sihtkohta Euroopas ning lisab täiendavaid lende.

Uuteks liinideks on Türgis asuv Antalya, Tel Aviv Iisraelis ning Palma de Mallorca Hispaanias.

Finnair lisab suvehooajaks veel lende Malagasse, Barcelonasse ja Madridi, suvehooaeg kestab 31. märtsist 26. oktoobrini.

2013. aasta suvel alustab Finnair lendusid uutesse sihtkohtadesse Aasias – 14. juunist algavad lennud Xiani ning 15. juunil Hanoisse, mõlemasse sihtkohta saab lennata kolm korda nädalas.

Tallinna ja helsingi vahel käivad suured laevad väga tihedalt, kuid kohati on need ikka puupüsti täis, nii et istumiskohta ei leiagi mujal kui mõnel trepil. Viking Line kahekordistab reisijateveo mahtu Tallinna-Helsingi liinil eriti klientiderohkel suvisel hooajal, lisades 6.5.-1.9.2013 vahelisel ajal marsruudile teise laeva, seni Turu ja Stockholmi vahelisel liinil sõitnud Isabella. Koos Viking XPRSi väljumistega võivad reisijad ning autojuhid tuleval suvel valida endale sobiva ülesõiduaja kaheksast igapäevasest väljumisest.

Tehtud otsusega soovib Viking Line kindlustada oma turupositsiooni konkurentsitihedal liinil ning pakkuda kliendisõbralikke reisimise võimalusi. Teise laeva lisamisega mõeldakse nii liinireisijate kui ka kruiisihuviliste vajadustele.