Matkata võb rabade ja laugaste vahel, mägedes, jõgedel ja merel. Alati muutub asukoht horisontaalselt. Seekordne nn matkarada aga horisontaalis suurt asukohta ei vaheta, tõusta tuleb tippu. Pikkus on edasi-tagasi vaid veidi üle 120 meetri, aga arvestades seda, et liikumine kulgeb enamasti vertikaalsuunas, on Oleviste torni vaateplatvormile tõus matkaraja nime väärt.

Alustada tuleb (aprillist oktoobrini) Oleviste kiriku peasissekäigust sisenedes vasakule jäävast kassast. Pilet on paar eurot.

Aegviidu põhjaosas on küll jalgrattaga hea pikemaid tiire teha, kuid aeglase matka jaoks, eriti kevadel, kui kõik tärkab, sobib ka jalgsimatk. Nii on aega iga ülast, nurmenukku, kullerkuppu, maasika- ja murakaõit passida ning vaikselt istudes ka mõnd looma märgata.

Ümber Ülemiste on Reisijutud.com teinud tiire juba peaaegu kümmekond. Mõned neist said kunagi ka dokumenteeritud: näiteks 2002. aasta matk, 2003. aasta matk Ülemiste ja Harku järvede ümber, 2010. aasta matk põikega Nõmmele jne. 

Seekord oli aga kätte jõudnud aeg marsruuti pikemaks venitada, sest Ülemiste taha on tekkinud uuselamurajoonid, mis varustatud korralike kergliiklusteedega ning ka Järvevana teel on nüüd rattatee avatud (ehkki ühes kohas põikas veel korraks ümbersõiduga majade vahele, aga see oli vaid ehituse ajal).

Praegu, kevadel, kui lumi on sulanud (tõsi, varjulisemates metsasoppides ja näiteks palgivirnade all on kelts veel alles), jää läinud ja ilmad piisavalt soojad, on parim aeg paadi- või kanuumatk ette võtta. Miks? Sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga kaetud ning jõelsõit ei tähenda vaid võsakoridori läbimist. Lehti pole. Lisaks on veetase veel kõrge, teed juba metsas peaaegu tahedad ja lõkkeplatsidel pole üleasustatust, nagu suvekuudel.

Kuhu aga minna? Reisijutud.com käis väikese seltskonnaga esimest korda Soodla jõel ja võib tõesti soovitada, et see on hea jõgi. Nii kummipaadi, kanuu kui kajaki jaoks. Kajaki ja kummipaadiga seda jõge proovisimegi.

Vahikülas on alati hea vahtida, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

Odavaid Hiina asju eBayst tellida on loterii, aga teinekord on päris huvitavaid asju tulnud. Igaks juhuks küll ekspeditsioonile saabunud varustusega ei maksa minna, aga mõni asi on oma hinna kohta siiski üllatavalt kasutatav.

Seekordne militaarmustriline 65-liitrine mahukas seljakott tuli Hong Kongist. Maksis 25 dollarit. Piltidel näeb välja nagu päris.

tegelikult on ka lähedalt vaadates nagu päris, alles katsudes saab aru, et see on pigem igapäeva- kui lahinguolukorra kott. Siiski-siiski, mitte igapäeva ka vaid pühapäevakott. Igapäevases kasutuses võivad koti pehmemad kangad liiga kiiresti räbalaks kuluda. Küljelolevad võrktaskud on ka sellisest kummalisest vilditaolisest pehmest aukudega materjalist, mis okste ja takjate taha kinni jääb. 

Lennufirma SAS aitab meil nüüd ka Kopenhageni kaudu San Franciscosse jõuda. Arvestades eesti startup-IT-firmade buumi peaks olema see oluline marsruut. Lennatakse kuus korda nädalas.

SAS lendab praegu üle ookeani New Yorki, Chicagosse ja Washingtoni. Läänerannikul enne seni sihtkohti polnud.

Viking Line müüs reisiparvlaeva Isabella, mis pidi suveperioodil tulema tihendama sõidugraafikut Tallinna ja Helsingi vahel.

Reisiparvlaeva Isabella müük moodustab ühe osa Viking Line’i pikemaajalisest strateegiast, kirjutab laevafirma oma saadetud teates. Viking Line otsustas juba 2009. aastal laeva Viking Grace projekteerimise alustamisel, et Isabella müüakse ühe osana algsest finantseerimiskavast. Isabella on olnud müügis 2012. aasta suvest alates ja laev pakkus huvi ka mitmetele rahvusvahelistele ettevõtetele. Laev müüdi lõpuks Tallink Grupile.

Täna alustati Sõtke linnuse maa-ala puhastamist võsast, sest hiljuti tehtud kosmosemõõtmised Lidariga paljastasid Sõtke linnuse ringvalli ideaalse ringikujulise olemuse, mis vihjab sellele, et tegemist võib olla eestlaste iidse pühapaiga - Stonehenge´iga. Ilmselt asusid algselt ringvallil ka ringikujuliselt püsti pandud hiiglaslikud kivirahnud, mis kavatsetakse betoonist uuesti valada.

"LIDARi kõrgusmudeli kohaselt on Sõtke muinaslinnuseks peetav ringvall täiesti veatult korrapärane ring läbimõõduga 77-78 meetrit," kirjutas Valdo Praust hiljuti Facebookis. Sellest saigi alguse Märjamaa lähedal asuva võsastunud ala uurimine.