Kauge külaline Hongkongist oli taas Eestis. Edith vastas eelmisel aastal siin käies case study ankeedile, mis võiks hiinlasi Eestis huvitada, sel aastal aga oli pigem niisama lõbus roadtrip mööda Lääne-Eestit. Ankeete ja küsimusi polnud.
Et aga kõik hiljem meelest ei läheks, teeme väikese juhtumianalüüsi ka seekord. Pilte vaata siit.
Alustasime Rannamõisa teed pidi linnast väljumisega. Peatuse aga tegime alles Keila-Joal: värsake suvehommik möödunudpäevase sajuga oli joa ja selle ümbruses oleva pargi teinud väga hiinapäraseks või lausa troopiliseks. Samas - Horvaatiast Paklenica parkidest tulnud turisti jaoks on Keila juga muidugi lahja. Aga sellist lopsakat taimestikku polnud Horvaatial Keila-Joale vastu pakkuda.
Uusmütoloogiline tabalukkudega rippsild joa lähedal on, pole midagi parata, turistide jaoks tõmbenumber. Sellist tabalukkudega ülekuhjatud rippsilda pole kuskil. Samas on legend selle taga Eestit tutvustavana väheke nõrk. Tabalukke panevad sildadele põhiliselt venekeelsed n.ö Balti venelased, aga ka väga paljud turistid on asunud seda traditsiooni järgima. Miks selline komme tekkinud on, seda ei oska keegi öelda.
Paldiski linn pakkus külalisele kõige suurema elamuse rahuvalveüksuse kasarmust möödudes. Nimelt olid militaristid parajasti maja ees väljas mingeid suurema kaliibriga raskekuulipildujaid puhastamas-näppimas. Pakri pank - see on mägesid näinud turistile nagu ikka. Horvaatiast tulnule aga suhteliselt tavaline. Suur varing ehk pani natuke kulmu kergitama vana majaka juures.
Padise klooster - võrreldes Euroopa peente viimase detailini nikerdatud kiviehitistega mõjub muidugi rohmaka ja primitiivsena, kuid legend munkade põletamisest ja asumisest iidsel teede ristumiskohal annab asjale midagi natuke juurde. Meile võib 600-aastane kloostri ajalugu tunduda üüratult pikk, aga hiinlaste enda peamiste vaatamisväärsuste iga mõõdetakse aastatuhandetega.
Haapsalus põhilised turistilõksud olid sel suvel üllatuslikult remondis (rannapromenaad, kuursaal, Tsaikovski pink jne). Aga hoopis rohkem meeldis kaugele külalisele tiir holmide vahel, vande puumajadega palistatud kitsastel tänavatel. Ja ka pardid, kes promenaadi hotelli terrassil toitu tulid nõudma, võib turistide tõmbajateks liigitada.
Üks parimaid turismiobjekte Haapsalus on aga raudteejaam - seal on ka linn kõvasti kaasa aidanud. Restaureeritud puithoone võib oma muljetavaldavusega julgelt mõne Euroopa suure turismimagneti kõrvale panna. Eriti pilkupüüdvalt mõjus ka veidi arhailine bussijaam raudteejaama sisemuses oma koloriitsete kohalike kujudega, kes ilmselt bussi seal ei oodanud, vaid hängisid niisama.
Seega - Eesti kui turismimaa pole teab mis tõmbenumber, aga ka kaugelt mitte lootusetu.
