Maroko

Suvel pole põhjust lumelauateemat täitsa ära unustada. The Guardian kirjutab, kuidas marokos (ja miks mitte ka Tuneesias või mõnes muus kõrberiigis) lumelauaga düünidelt alla kihutada samamoodi nagu talvel lumenõlvadelt.

Nagu seal mainitakse, on liiv ja lumi ikka hoopis teisest puust libisemispinnad. Lumi, nagu lugeja ilmselt oletas, on ikka libedam. Liiv kulutab, nagu lugeja ilmselt ka oletas, lauda ikka veidi rohkem. Kuid jätab vähem sügavaid kriime. Liivaga suurt slaalomit teha ei saa, pigem kihutatakse sööstlaskujana alla. Ja ülestulek on oi kui vaevaline - kõrbes "suusalifte" u pole, on vaid pehme liiv ja sumbata tuleb selles, päike pähe kõrvetamas.

Visioon, 20. juuni 2003 Kattri Ezzoubi

Tegelikult on Maroko ja Eesti üsna ühtemoodi riigid. Mõlemad on täiesti sõltumatud – see tähendab, et maailmas ei sõltu ei Eestist ega Marokost mitte midagi. Ometi peavad mõlema riigi kodanikud ( ja vahel vist ka valitsused) end maailmapoliitikas tõsisteks tegijateks.

Mõlemal riigil on piiritülid – Eestil Venemaaga, Marokol Alþeeriaga. Mõlemal pool on parlamendis umbes sama protsent naisi, valitsuses on aga Marokos naisi rohkem ( 3) kui Eestis ( 1).

Marokos kohtab linnatänavatel parvede viisi tuvisid.

Marokot ääristab 2000 km Atlandi ookeani rannikut, mille kaldal on punane liiv.