Õhupallilend - tähtis on teekond, mitte sihtkoht

Õhupall.

Ühel aprilli tuulisevõitu õhtul kogunes seltskond Aruvalla põllule, et võtta kaasa uued Huawei P30 Pro kaamerad (mis teevad kuni 50-kordse suurendusega suumi) ja lennata tunnike õhupalliga, kust hea seda supersuumi katsetada.

Airventures tõstis palli põllule, kuid lahti pakkima ja valmis seadma peavad selle kõik - piloot üksi ei saa nii suure lennuvahendi stardivalmis seadmisega hakkama.

Enne aga tuli oodata, kuni tuul vaibub - päikeseloojangu ajaks tavaliselt see juhtub ka. 

Korv

Korvi juures veetakse õhupall nii laiali kui saab, siis algab kahe ventilaatoriga sooja õhu sissepuhumine. Pall hakkab selle peale tasapisi tõusma ja et see minema ei lendaks, viskuvad kõik reisijad korra korviservale, et korvi ja palli maa küljes hoida.

Muidugi on ka julgestusköis, mis hoiab veel igaks juhuks kinni.

piloot
Õhupallipiloot Kalev.

Kui õige hetk käes, tuleb ükshaaval väga kähku peale ronida ja pall tõusebki vaikselt üles. 

Pallil

Lend kestab ligi tunni. Gaasipõletitest antakse aeg-ajalt kuuma õhku juurde, kui puuladvad liiga lähedale jõuavad ning loomulikult viib tuul palli täpselt mobiilimasti suunas.

Õhupall.

Lõpuks siiski möödume mastist lähedalt. Lend on kas väga vaikne kulgemine või siis vastupidi - väga lärmakas, kui gaasipõletid pea kohal töötavad. 

All mööduvad maastikud, kuhu oma jalaga kunagi ei satu, näiteks selline Pokumaa:

Pokumaa

Vaata ka lennuvideot, pole väga pikk, alla kolme minuti:

Kui oleme prillimäele jõudnud, algab vaikne laskumine. Batuudid, taga-aiad ja hoovi pargitud autod lähenevad kiirelt, lendame neist üle ja maandume kõrrelisel rohumaal Kohila lähedal. Piloot peab leidma sobiva maandumiskoha ja kunagi ei tea, kuhu tuul võib kanda. Eesti on siiski üsna metsalagendikerikas, raielanke on igal pool ja kui asulateni jõuda, siis ka põlde ja rohumaid, Ning pea iga põllu juurde viib ka mõni tee, kuhu saateauto peab ligi pääsema.

Korvist lahkuda ei või enne, kui piloot on lubanud - kui kõik korraga üle ääre hüppavad, võib pall ju uuesti õhku tõusta. Lahkutakse esialgu ükshaaval ja lõpuks piloodi korraldusel kõik ülejäänud.

Kokku tuleb ka õhupall kambaga panna - õhk välja suruda, kokku kitsaks soolikaks pakkida ja siis kotti voltida. 

Maailma esimene õhupallilend inimestega tehti 21. novembril 1783 Prantsusmaal. Algsed pallid olid õleküttega, moodsad kuumaõhupallid pardal oleva küttega said valmis alles 1950ndatel. Eestis on reisijaid peale võtvaid kuumaõhupalle mõni üksik.

Asukoht

59.2389808847, 25.0115487127

59.2389808847 25.0115487127

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.