Sõidame ekskursioonile bussiga. Olgu siis suure või väikesega. Bussireisid ja lood bussiga matkamisest leiad siit.
Rootsi sõitsime Soomest silja line Festivaliga, öösel kolasime laevapeal ja käisime tekil. Küll seal oli ilus! Nägime ka Ahvenamaad. Rootsis käisime Safaripargis, ja siis sõitsime pool tundi köisraudteega üle safaripargi. Käisime ka vaatamas delfiinide show'd, küll see oli lahe! Tagasi linna. Sõitsime mööda kuningalossist.
Aarne Ruben
kirjanik
Piiterlased on alati väga uhked oma ajaloole ning vastandavad seda Moskvale. Õigupoolest on Piiteri suhteline lähedus ka tallinlasi ja tartlasi ikka hämmastanud: siitsamast, vaid paarisaja kilomeetri kauguselt algavad meeletud kunstiaarded.
Baltikumi poolt tulijad tutvuvad kõigepealt Narva triumfikaarega. Üks tänavaid, mis bussireisija selleni viib, on Marsssal Žukovi tänav, mida kummaltki poolt ääristavad Sergei Mironõtš Kirovi nimelise sõjatööstuse- ja valtspingitehase küllaltki kõrged müürid.
Kuigi Looduse Omnibuss rändab kogu aeg kuskil, juhiksin tähelepanu seekordsele reisile Alam-Pedjale. Reisijututoa seltskond pole seal käinud, portaalikülastajad aga ehk mõned juba on. Koht on huvitav, maksab vaadata.
Kirjeldus siin:
Laupäeval, 14. mail 2005
Retk Alam-Pedja looduskaitsealale.
Kasutades ära pikka nädalavahetust eestis 20 kuni 22 august, sõitsime töökaaslastega Leedu reisile. Meil õnnestus olla tunnistajateks rahvapeole mida ei anna võrrelda sellega mis toimus kui Eesti eurovisiooni võitis. Nimelt just laupäeval toimus olümpiamängude raames mäng Leedu ja USA vahel, mis lõppes Leedu võiduga 94:90.
Esiteks kandsid antud korvpallimängu üle peaaegu kõik kesklinna baarid, kes suuremal kes väiksemal ekraanil. Rahvast jagus kõigile. Inimesed elasid tohutult mängule kaasa röökides, nuttes, skaneerides "Lietuva", kasutusel oli spetsiifiline terminoloogia, millest meie kajuks mitte keeleoskajatena aru ei saanud. Täielikult vilekoori osaliseks said kõige põnevamatele momentidele sokutatud reklaamipausid televisioonis.
Nii umbes kuu aega tagasi käisime geopeituse aaret peitmas Vasalemma jõe äärde. Kohalik elanik tuli uurima, mida me teeme. Ja sõbrunes kiiresti.
Samamoodi käiakse välismaal kaugetes eksootilistes maades ja tullakse tagasi ning kiidetakse kohalikku rahvast, et sai sõbrunetud ja külamehega juttu aetud. Samamoodi, nagu võib teha Eesti kolkakülaski.
5-7.märts 2004. a. Leedu käsitöö ja kevadlaat - KAZIUKO MUGÉ. Väljasõit Tartust kell 03:00. Tallinnast Sakala Keskuse parklast kell 05:30. Pärnust kell 07:00. Minu leedu reiside teine reis. Esimene reis (9-12.august.2003.a.) Reisi hind: 1490.- krooni.
me käisime koos perega põlvamaal kus oli väga ilus loodus ja kõik oli väga tore kuni hakkas vihma sadama...
Äripäev, Puhkepäev, 16. mai 2003
Kaido Einama
(Cassandra reisibüroo videost pärit pildid erinevad paberväljaandest)
Nädala jooksul saab seiklusturist tatrate-reisil lennata mägede kohal, hüpata benjit kuristikku, kihutada kärestikulisel mägijõel või veeta päev koobastes.
Linke:
Pühapäevaleht, 1997. aasta kevad
KAIDO EINAMA
Võrreldes eelmise aasta kevadega on Peterburgis juba midagi muutunud. Ei ole kõik nii, "nagu kogu aeg on olnud". Leidub rikkamaid, kui eestlased kunagi näinud ja vaesemaid, kui oskame ette kujutada. Suurlinna tuled valgustavad öösiti enne juunikuiste valgete ööde saabumist turistide ja taskuvaraste horde, kes endiselt auklikel tänavatel Peterburi ilu ja rikkust naudivad.
Magasin, 1996. aasta kevad
Kaido Einama
"Palun, siin on teie dokument, ärge seda kaotage," ulatatakse Peterburi hotellis turistile paberitükk, kuhu on käsitsi kirjutatud tema perekonnanimi, hotell ja toanumber. See paber antakse hotellis passi vastu ja miilitsal on dokumente kontrollides asi klaar: turist.
Vana nostalgilise nõukogude aja järele õhates pole enam vaja lapata kollasekstõmbunud noorpõlvepilte.
Copyright 2026. All rights reserved
Designed by Zymphonies
