Siit leiad Reisijutud.com-i jalgsimatkade lood. Mõnedel on juures ka kaardid, videod ja Street View´ vaated.
Riigimetsakeskus (RMK) on kodumaise matkaja jaoks oluline keskus, sest nemad teevad ju matkajale mugavaid peatuspaiku metsades ja matkaradade ääres.
Nüüd on RMK välja andnud ka CD-formaadis infokogumiku “Looduses liikumise võimalused riigimetsamaal ja kaitsealadel 2004”. See sisaldab kaarte, videomaterjali ja muud kasulikku infot looduses liikujale ning on ühtlasi esimene omataoline Eestis, öeldakse RMK teates nende kodulehel.
Ilmunud raamatus "Võta Vabalt" (Äripäeva kirjastus, 2004)
Kaido Einama
"Sõidate rattaga? Niisama?", imestab külamees Kesk-eesti kolkakülas puumajakesse peitunud külapoe ees matkajaid nähes. "Keegi ei sõida niisama. Ikka mingi põhjus peab olema."
Sama üllatunud nägu võib teha viimastel aastatel (või aastakümnetel) oma puhkuse alati välismaal veetnud reisija, kui kuuleb, et on inimesi, kes võtavad ratta või ainult seljakoti ja lähevad kodumaale rändama. Veedavad terve puhkuse sääskedest kubisevas metsas, kõrvetavad sääri üle pea ulatuvates nõgesepadrikutes ja teevad end kaelani poriseks vee alla vajunud rabalaudteel rännates.
Laupäeval plaanisime suurt jalgrattamatka Kloogalt Riisiperre, aga välja tuli hoopis kalapüük :P
Ehk siis kuna sadas vahetpidamatra, siis 45 minutit enne rongi väljumist balti jaamast, kuhu me oma ratastega pidime kogunema, oli enamus seltskonnast veel unisena voodis ja vihjas koledale ilmale (tibas, jah natuke). paar aktiivsemat siiski olid eelmise rongiga juba ette ära läinud.
Ei jäänudki muud üle, kui Vasalemma jõe äärde autoga minna (tegelt kui natuke oleks end kokku võtta viitsinud oleks ju saand ka rattaga minna).
Vasalemma jõe ääres on aga Tasuja aare, seda sai ka jalgsi imetlema minna.Geopeitust mängisime me seal kunagi jaanuaris, siis tuli end paksust lumest läbi pressida. Nüüd pressisime end läbi võsa.
Kuna eelmisel aastal olime juba Vormsi läänepoolse osa läbi käinud, otsustasime sel aastal idapoolele ka ringi peale teha.
Esimesel päeval käisime läbi ida poole ning jõudes põhja poole einestasime Väike-Tjukal. Kõikjal oli näha jälgi metssigade tegevusest, neid seal vist üsna palju. Esimese öö veetsime neemel, kust paistis Suur-Tjuka. See on looduskaitse ala, kuid ilmselt turistide rohkuse tõttu väga risustatud, kuigi oli näha jälgi kohalikust koristustööst - pudelid ja muu rämps oli kokku korjatud ning vana rauast vaatetorni jalamile lõkkeasemele veetud.
Linke:
Vaata ka Reisijututoa Jussi järvede pildialbumit
Trillian Reisijututoast
Ettevaatust - Jussi järvede äärde matkates võib sattuda nendest sõltuvusse ja igal vabal hetkel sinna tagasitahtmise soov pole välistatud.
Päevaleht, 1995
• Legenditurism Kesk–Soomes
Kaido Einama
"Pange õhtuks selga uuemad dressid või vanem ülikond,
siis näete midagi, mida varem näinud pole!" hoiatab
Eestist pärit reisijaid neid Kesk–Soome väikelinnas
Valkeakoski vastu võtnud võõrustaja. Mõni tund autosõitu
viib meid matkakeskusse, kus kõigile antakse selga vastupidav
matkarõivastus: jalga villased sokid ja meie "Põhjala"
toodangut meenutavad kummikud, selga matkajope, pähe
villane müts. Veel natukene autosõitu natukene Lõuna–Eestit
meenutaval koppelmaastikul, kuni teeäärsed sildid reetma
hakkavad, kuhu oleme jõudmas — puust teeviit ütleb paiga
nimeks "Helvetinkolu".
Pühapäevaleht, 1997 Piret Tali Sakiline nagu südame kardiogramm on tee, mida mööda buss Vesuuvile ronib. Pöörded on äkilised ja tee kitsas. Süda isegi hakkab tugevamini lööma- Itaalias on kõik kas liiga suur, liiga kultuurne või ulatab elu loomuliku osana tagasi Kristuse eelsesse aega. Vesuuv kuulub nende liiga suurte asjade hulka. Alla vaadates peatub pilk Napoli lahel, mis on varahommiku puhul rohekasse uduvinesse mattunud -soe päev alles kogub jõudu.Vaja teada:
Copyright © 2026. All rights reserved
Designed By Zymphonies
We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.
