Eesti Panga turismistatistika: soomlased ja venelased kadunud, kuid turism siiski vähehaaval kosub

Eesti Pank avaldas 2018. aasta turismitulu esialgsed andmed, mille kohaselt kasvas reisiteenuste eksport 5% ehk 66 miljoni euro võrra.

Eesti Pank avaldas 2018. aasta turismitulu esialgsed andmed. Reisiteenuste eksport ehk nii ööbinud kui ka ühepäevakülastajatest välisresidentide kulutused Eestis olid 1,5 miljardit eurot. See tähendab 2017. aastaga võrreldes kasvu 5% ehk 66 miljoni võrra. Reisijateveo eksport ehk välisresidentide maksed Eesti transpordifirmadele olid 455 miljonit eurot, mis tähendab kasvu 2017. aastaga võrreldes 2% ehk 8 miljoni võrra. Kokku kasvas turismitulu 4% ehk 74 miljoni euro võrra 1,96 miljardi euroni. Turismiteenuste osatähtsus Eesti teenuste ekspordis moodustab jätkuvalt kolmandiku. 

Jaanuaris püstitasid ööbimised majutusettevõtetes uue rekordi, 208 000 Eestis ööbinud sise- ja välisturisti oli 4% rohkem kui 2018. aasta jaanuaris. Kui NATO rotatsioon ööbimistes välja arvata, siis kasvasid välisturgudest kõige enam ööbimised Suurbritanniast ja Lätist. Tunduvalt lisandus ööbimisi ka Leedust, Norrast ja Rootsist. Uue rekordini jõudis ööbimiste arv Lätist, Suurbritanniast, Leedust, Poolast, Prantsusmaalt, Hollandist, Taanist ja Austriast.

"Turism ei koosne pelgalt ühest või teisest hinnast, vaid see on elamus ja tajutud terviklik kvaliteet. Turismi eksporditulu suurenemine annab märku, et meie külastajad peavad turismiteenuste sisu hinna vääriliseks," ütles kommentaariks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. "Tuletagem meelde, et 2018. aastal andis mõjukas Lonely Planet Tallinnale tiitli Best Value Destination ning meie eksporditulu numbrid seda tõesti ka kinnitavad."

"Languses on ainult kaks turgu, Soome ja Venemaa, mis paraku moodustavad absoluutarvudes suure osa Eesti külastajatest," sõnas Sameli. Sealjuures pole kõik maakonnad sarnased. Näiteks Tartus soomlaste ööbimiste arv jaanuaris hoopis kasvas 24%, Pärnus 6%. "Peaaegu kõik soomlased on Eestis juba käinud, turu mahtu seetõttu kasvatada ei saa, kuid koos partneritega tegeleme sel aastal aktiivselt sellega, kuidas motiveerida üha uusi korduvkülastusi," lisas Sameli.

Sameli sõnul on Soome turg Eestile ambivalentne: "Ühest küljest on tegu välisturuga, teisalt meile lähedase sugulasrahvaga, kellel on Eestist kohati päris põhjalikud teadmised. Siseturism kasvab meil juba seitsmendat aastat järjest - peame ka Soomesse suhtuma heas mõttes nagu siseturgu, minema Eesti üldtutvustusest ja põhiatraktsioonidest palju kaugemale ning jagama üksikasjalikku infot mitmesugustele sihtgruppidele kõige kohta, mis Eestis põnevat."

Selle tõenduseks, kuidas põnevate ettevõtmistega jõuab kaugele, said jaanuaris ööbimised Valgamaal. Jaanuaris toimusid Otepääl nii kahevõistluse kui ka murdmaasuusatamise maailmakarikaetapid ning Valgamaal tegid sise- ja välisturistid jaanuaris 13 336 ööbimist, mida oli 4597 võrra ehk tervelt 53% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris. Lisandunud ööbimisest veidi üle poole moodustasid siseturistide, veidi alla poole välisturistide ööbimised. Välisriikidest näitasid arvuliselt suuremat kasvu Valgamaal muuhulgas Venemaa turistid. "See tõendab, et reisimotivatsiooni loovate üritustesse ja atraktsioonidesse panustamine tasub end ära palju laiemalt kui ainult selle ürituse korraldajatele, pakkudes tööd ja kasvatades eksporti tervikuna," sõnas Sameli.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.