Harju idaosa

Pärispea on üks põhjapoolseimaid mandrikülasid Eestis. Pärispeal on hea matkata suvise pööripäeva paiku, sest seal on kõige lühemad ööd mandri-Eestis. Nii sattusime meiegi Purekkari tippu ajaloolis-öisele matkale, mis oli planeeritud päikeseloojangul algama ja päikesetõusul lõppema. Muidugi saab seda teekonda läbida ka igal muul ajal. Vaid Purekkari tippu ei pruugi igal ajal kuiva jalaga saada, sest veeseisu kõrgemal oleku tõttu võib vahest poolsaar olla saarteks tükeldatud.

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kohtadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011- aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siin kirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. 

Valgejõe kõrgetel kallastel on Nõmmeveski lähedal mitu RMK laagripaika-telkimisplatsi, kus on nii grillimisalus kui katusega lauakesed. 7. juulil kubises metsaalune ka mustikatest. veel veidi Valgejõe küla pool aga lebasid metsateedel surnud mutid - loodusteadjate sõnul rändele läinud loomad, kes päikese käes rabanduse saanud. Oli suur põud olnud.

Valgejõe orgu Nõmmeveskist alla- ja ülesvoolu on peetud energeetiliselt heaks kohaks. Seda on ära tabanud ka energeetikud, kes enne 2. Maailmasõda sinna hüdroelektrijaama rajasid. Praegu käivad sealt energiat ammutamas alternatiivenergiasse uskujad. Aga matkajale on ka see energeetiliselt hea koht. Laeb hästi. Ja ürgorgu ja orust üles ronides saab üleliigset energiat maandada.

Kõik saab alguse Nõmmeveski joa juurest parklast. Meie teekond põikab kõigepealt alla orgu vana elektrijaama varemetele ja muidugi joa enda juurde, siis üle jõe paremkallast pidi edasi allavoolu - juba õige pea lahkume suhteliselt tavaliselt metsateelt alla orgu luhtade vahele. Iga jõekääru peal on mõni vana lagunenud küün ja kevadel pole suurt rohtu ega sääski ja on kõik väikesed linaleolombid näha, kus konnad hoolega paljunevad.