Harju idaosa

Liiapeksi on ammu kummitanud Peterburi teel selle küla sildist mööda sõites - kaartide järgi on see sõlmpunkt, kust saab lahemaalt matkates edasi Kõrvemaa poole. maanteelt paistab lõunasse suunduvat ka ilus mets.

Seekord võtsime kätte ja kaardistasime Liiapeksi matkaraja, aga kuna eesmärk oli trekking ehk samasse kohta tagasi jõudmine, siis ei läinud Järvi järvede poole ja Aegviitu, vaid hoopis pöörasime Kemba poole ja et liiga nüri poleks tagasi marssida Peterburi maantee äärt pisi, siis sai väike ring teest põhja pool Viru rabas ka tehtud.

Kui muidu ongi Viru raba ring liiga lühike, on Liiapeksi sinna lisamisega koos paras kerge päevamatk - 14 km.

Kui otsid  vahvat elamust suveks, siis mootoriga deltaplaaniga lendamine võiks olla üks võimalikest valikutest.

Mulle tehti selline ootamatu pakkumine minna lendama  mootoriga deltaplaaniga kogenud lenduri ANTS KIVIMÄE  juhtimisel.  Otsustada tuli kiirelt ja vastus tuli sama kiirelt – jah. Kohal pidin  olema juba paari tunni pärast  vanas lennujaamas  Piibe maantee kõrval. Pärast kiiret vastust  tuli hinge  väike ärevus.

Ärevust põhjustas mälusopis olev vahejuhtum, kui meenus aastatagune deltaplaaniõnnetus, lisas veel  pilvine taevas ja kerge tuul. Kui ei proovi, ei saa ka teada, võtsin südame rindu  ja läksin.

Piibe maantee vanale lennuväljaosale jõudes olid juba tuttavad ees piknikukraamiga ootamas, mida siis sai rahustuseks tarbida. Mingi aja pärast lendaski kohale mootoriga deltaplaan.

Täna, 12. juunil Kolga lahel toimunud Kaberneeme süstamaratoni käigus hukkus kaks ning jäi kadunuks üks võistleja.

Vt http://maraton.aktiivnepuhkus.ee/

Kuna jääkaart näitas juba nädalapäevad varem Kaberneeme ja Salmistu kandis Kolga lahel merejääd ning 360 Kraadi plaanis samal ajal ka uisumatka Kolga lahe väikesaartele, mõtlesime ise soomekelkudega merele minna. Kuigi - tuisanud oli juba mitu päeva ja teed muutunud mandril läbimatuks mõnes kõrvalisemas kohas. Aga ikkagi - lootust oli, et äkki tuisk möllab merel veel võimsamalt ja puhub üleliigse lume minema.

Kaberneeme sadamas tervitasid meid kaks hiigelkoera, kui oma kraami lahti pakkima hakkasime ja lakkusid jalased üle. Meri silma järgi paistis jääs olevat kuni Rohusini ja edasi pedassaare suunas ka. Kaldal oli aga väga paks lumi.

Kuna Indrek sai valmis isetehtud tõukekelgu, siis oligi paras aeg minna teisele tõukekelguproovile - esimesest oli juttu siin. Sihtkohaks valisime Soodla.

Kickspark MAX tuli seekord lahti võtta, et kaks kelku autosse ära mahuksid. Lahtivõtmine oli lihtne - esimesed kaks polti Kicksparkil tuleb natuke lahti keerata ja siis lenks alla lasta, sest poldid pole mitte auguga, vaid sälguga lenksust läbi. Seekord aga ei mahtunud tänu kaarjale lenksutorule tavalisse sedaani tõukekelk ikka ära ja nii võtsime ta täitsa lahti - siis mahtus.

Vaata pilte siit.

Indreku isetehtud tõukekelk aga oli kahe Dünamo suusavabriku plastiksuuskadele kruvitud puuraamiga. Sellegi sai kokku pakkida.

Kõrvemaal Suursoos oleme varemgi käinud. Näiteks siin on matkarada ja träkk ümber Suursoo (peaaegu). Kuid seekord lähenesime põhja poolt - Pikklauka juures olevalt parkimisplatsilt. Lühem ots sobib ka lastele.

Nagu karta oli, tuli kummikuid kasutada ja kes ei kasutanud, said jala märjaks. Pikklauka juures on laudtee algus tihti üle ujutatud ja lauad algavad keset vett. Siiski sai ümber lääne suunast, soise metsa all olid kuivenduskraavide kaldad natuke kobedamad ja viisid laudteeni välja.

Suurupi matkarada on üks osa Euroopa Liidu nõuetele vastavatest euromatkaradadest, jääb Euroopat läbiva E9 euromatkaraja kõrvale, mis algab Laadoga äärest ning jõuab Portugali lõunatippu välja mööda mereääri. Suurupilt saab Vääna kaudu eurorajale lõpuks välja. Muidugi pole E9t veel võimalik katkematult läbida, kuid Eesti põhjarannikul on raja lõigud juba suhteliselt hästi ühendatavad. Nii näiteks võibki Suurupi rajalt hoopis Keila-Joale minna Harku-Viti raja asemel.

Suurupi rajale läksime rannakaitsepatarei nr 2 suure betoonpunkri juurest. Selle kõrval on nüüd ka (NATO?) sidekeskus. Garaažide ja vana sõjaväeosa kuuride vahelt jõuab rada mereäärsele kaldarajale, kus praegu rallitavad põhiliselt ATVd. Üllatavalt vähe eramaasilte oli. Vaid tagasiteel, kui möödusime Suurupi pangast, oli nõukogudeaegsete suvilate juurde mere poole üks hoiatav silt pandud. (Vt ka E9 esimese lõigu avamist Keila-Joal)

Kodule lähem raba asub lennujaama taga - Rae raba. Täna siis sai see ära vaadatud. Tegelikult oleks selles rabas potensiaali ka ühel ametlikul, tähistatud matkarajal, aga seni, kuni seda pole, pakume me träkki.

Aga enne kaardi juurde asumist väike kirjeldus. Aarnel oli kaasas raamat, kus Sõjamäe tagust raba kirjeldati kui kohta, kus 20ndate alguses hukati mõned kommunistid. Rohkem kirjanduslikku tausta polnud kaasas.