Harju idaosa

Tallinnast ida poole jäävad Harjumaa alad.

Metstoa-Paukjärve

Loe veel - Metstoa-Paukjärve

Ohepalu oosid ehk alternatiiv-Kõrvemaa matkarada

Kui Kõrvemaa oosid läbi konnatud või sealsetesse parklatesse saabudes tundub, et rahvamasse on rajal liiga palju, siis tasub vaid natuke ida poole edasi sõita ja järgmised oosid ongi kohe võtta. Vahe-Eestis kulgevad paralleelsed oosiharjateed, mida ühest tüdinedes saab asendada kohe teistega.

Ohepalu eeliseks on veel see, et sealsed rajad on vähem tuntud kui näiteks Neeruti või Põhja-Kõrvemaa kandis. Kõrgust on aga neil isegi enamgi - Ohepalu külast otse itta sõites ja Harjumaa-Lääne-Virumaa piirist alates põhja poole umbes 60 meetrit kulgedes võib GPS-iga registreerida 103-meetrise tipu. See on Vetla kandis Taganurgal asuvast mõni aeg tagasi "ametlikuks" nimetatud Harjumaa kõrgeimast tipust (102 m) tervelt meetri jagu kõrgem.

Loe veel - Ohepalu oosid ehk alternatiiv-Kõrvemaa matkarada

Matk Ohepalu oosidel

Loe veel - Matk Ohepalu oosidel

Jäneda mõis 2014

Loe veel - Jäneda mõis 2014

Aruküla Mõisahoone

Loe veel - Aruküla Mõisahoone

Aruküla hiidrahn

Aruküla hiidrahn ehk Hellama kivi (ka Hellema kivi/rahn) on looduskaitsealune kivi

Loe veel - Aruküla hiidrahn

Aruküla Mõis

Aruküla mõis oli mõis ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna maadel nüüdses Aruküla alevikus Raasiku vallas Harju maakonnas.

Aruküla mõis (Arroküll) loodi 17. sajandil Raasiku mõisa kõrvalmõisaks. 1726. aastal muudeti ta eraldiseisvaks riigimõisaks. 1766. aastal sai mõisaomanikuks Karl Gustav von Baranoff. Baranoffidele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Peter von Baranoff.