Jalgsimatkad

Kust leida kaarte Eestis rändamiseks, kui eesmärgiks on jalgsimatkad: Orienteerumiskaardid, Natura kaardiserver, Harju kaardiserver, Eesti euromatkarajad - kaart. Maa-ameti kaardiserverist leiab nii aerofotod kui maaüksused. Mida kaasa võtta? Vt ka skaudi matkavarustust.


Kakerdaja raba läbib üks mõnus mitme kilomeetri pikkune laudtee, kuid algusesse tagasi saamine teist teed pidi, kui mindud on keeruline. Kevadel, hilissügisel ja vähese lumega talvel võib proovida lühemat tiiru, suvel pika rohu ja sääskede-puukidega on see ebamugav.

Seekord, jaaniööl, sai matkaradade kaardile pikem ring. Ligi 25 km jalutamist öises metsas on üsna ekstreemivaba, kui välja arvata vahepealne umbes sajameetrine lõik peale Jägala-Paunküla kanalit mõni kilomeeter põhja suunas.

Matkata võb rabade ja laugaste vahel, mägedes, jõgedel ja merel. Alati muutub asukoht horisontaalselt. Seekordne nn matkarada aga horisontaalis suurt asukohta ei vaheta, tõusta tuleb tippu. Pikkus on edasi-tagasi vaid veidi üle 120 meetri, aga arvestades seda, et liikumine kulgeb enamasti vertikaalsuunas, on Oleviste torni vaateplatvormile tõus matkaraja nime väärt.

Alustada tuleb (aprillist oktoobrini) Oleviste kiriku peasissekäigust sisenedes vasakule jäävast kassast. Pilet on paar eurot.

Aegviidu põhjaosas on küll jalgrattaga hea pikemaid tiire teha, kuid aeglase matka jaoks, eriti kevadel, kui kõik tärkab, sobib ka jalgsimatk. Nii on aega iga ülast, nurmenukku, kullerkuppu, maasika- ja murakaõit passida ning vaikselt istudes ka mõnd looma märgata.

Alustada saab, nagu ikka, Aegviidu raudteejaamast. Peale bensiinijaama enam söögikohti mujal 2013. aasta kevadel väidetavalt Aegviidus polegi - poode on ka paar tükki alles jäänud, mõlemad põhja pool raudteed.

Matk algab vallamaja juurest - selle taga on muuseas Nõmme seikluspargi rajatud seiklusrada puu otsas, mida saab rahulikult julgestuseta madalal läbida.

Vahikülas on alati hea ära vaadata, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

2003. aastal kulgesime me seda teed niimoodi.

Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kõigil Eesti terviseradadel toimunud sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maakera” püstitati uus rekord. Kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast 112 940km saadi kokku enam kui kaks ja pool ringi ümber maakera.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul tõestas eilne liikumisrekord, et eestlaste seas on värskes õhus sportimine väga populaarne, aga loomulikult aitas rekordi sünnile kaasa ka hea talveilm. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 11 249 tervisesportlast kõikidest maakondadest ning pea kõikidelt terviseradadelt üle Eesti. See on kinnitus rahvaspordi jätkuvale tõusutrendile,“ sõnas Jaak Teppan.

Sel pühapäeval, 24. veebruaril oodatakse kõiki Eesti terviseradadele, et tähistada Vabariigi aastapäeva sportlikult ning osaleda rekordiüritusel „Eesti Terviseradadel ümber maailma“.

Tervisesporti tunnustaval üritusel liidab SA Eesti Terviserajad kokku kõikide osalejate poolt suusatades, joostes, sörkides või kõndides läbitud kilomeetrid ja arvutatakse välja, mitu korda saaks nende kilomeetritega maakerale tiiru peale.

Öördi väike rabarada

Aasta oli siis 1995, kui Reisijutud.com esimest korda Öördi järve ääres käis. Polnud siis laudteed ega midagi, sandaal jäi vabalt turba sisse kinni ja kadus.

Nüüd on metsasiht endiselt alles, aga järve ääres on ka jupp laudteed ja ujumisplatvorm. Silt hoiatab, et vesi on madal, pea ees ei tasu sisse karata. 

Edasi-tagasi kulub kuskil 2 kilomeetrit. Tee pole pikk. Matkaraja boonuseks on ülim eraldatus, ohuks kevadine üleujutus - raja alguses olev onn satub siis vetevalda. Sellepärast on matkaonni ees olevad pingidki ketiga maa külge aheldatud.

Paunküla veehoidlat teavad kõik, kes Tallinnast Tartusse sõitnud. Peale Koset ja enne Ardut see vasakul pool ongi. Aga seda, et veehoidla uputas osaliselt Paunküla mäed ja voored, mis kulgesid pikalt nii siin-kui sealpool uut Tartu maanteed, seda arvatavasti teavad vähemad. Kaiu-Rapla poole teed jäävad voored jäid aga kuivale ja nende vahel on, nagu viimastel paarikümnel tuhandel aastal ikka on olnud, väikesed rabaribad ja rabajärvekesed, kaitstud maastikukaitseala piirangutega.

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Võhandu matkarada

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

Syndicate content