Jalgsimatkad

Kust leida kaarte Eestis rändamiseks, kui eesmärgiks on jalgsimatkad: Orienteerumiskaardid, Natura kaardiserver, Harju kaardiserver, Eesti euromatkarajad - kaart. Maa-ameti kaardiserverist leiab nii aerofotod kui maaüksused. Mida kaasa võtta? Vt ka skaudi matkavarustust.


Vahikülas on alati hea ära vaadata, kuidas Vääna jõgi kitsast paekivikraavist pahinal väikesest astangust alla voolab, aga sealt saab ka pikema matka ette võtta. Vääna jõgi sukeldub peale väikest langust kõrgete kallastega kanjonisse ja kulgeb käänuliselt madalate luhtade ja järskude nõlvade vahel. Aeg-ajalt ulatub üle jõe mõni langenud puu, millega saab teekonda lühendada.

2003. aastal kulgesime me seda teed niimoodi.

Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kõigil Eesti terviseradadel toimunud sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maakera” püstitati uus rekord. Kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast 112 940km saadi kokku enam kui kaks ja pool ringi ümber maakera.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul tõestas eilne liikumisrekord, et eestlaste seas on värskes õhus sportimine väga populaarne, aga loomulikult aitas rekordi sünnile kaasa ka hea talveilm. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 11 249 tervisesportlast kõikidest maakondadest ning pea kõikidelt terviseradadelt üle Eesti. See on kinnitus rahvaspordi jätkuvale tõusutrendile,“ sõnas Jaak Teppan.

Sel pühapäeval, 24. veebruaril oodatakse kõiki Eesti terviseradadele, et tähistada Vabariigi aastapäeva sportlikult ning osaleda rekordiüritusel „Eesti Terviseradadel ümber maailma“.

Tervisesporti tunnustaval üritusel liidab SA Eesti Terviserajad kokku kõikide osalejate poolt suusatades, joostes, sörkides või kõndides läbitud kilomeetrid ja arvutatakse välja, mitu korda saaks nende kilomeetritega maakerale tiiru peale.

Öördi väike rabarada

Aasta oli siis 1995, kui Reisijutud.com esimest korda Öördi järve ääres käis. Polnud siis laudteed ega midagi, sandaal jäi vabalt turba sisse kinni ja kadus.

Nüüd on metsasiht endiselt alles, aga järve ääres on ka jupp laudteed ja ujumisplatvorm. Silt hoiatab, et vesi on madal, pea ees ei tasu sisse karata. 

Edasi-tagasi kulub kuskil 2 kilomeetrit. Tee pole pikk. Matkaraja boonuseks on ülim eraldatus, ohuks kevadine üleujutus - raja alguses olev onn satub siis vetevalda. Sellepärast on matkaonni ees olevad pingidki ketiga maa külge aheldatud.

Paunküla veehoidlat teavad kõik, kes Tallinnast Tartusse sõitnud. Peale Koset ja enne Ardut see vasakul pool ongi. Aga seda, et veehoidla uputas osaliselt Paunküla mäed ja voored, mis kulgesid pikalt nii siin-kui sealpool uut Tartu maanteed, seda arvatavasti teavad vähemad. Kaiu-Rapla poole teed jäävad voored jäid aga kuivale ja nende vahel on, nagu viimastel paarikümnel tuhandel aastal ikka on olnud, väikesed rabaribad ja rabajärvekesed, kaitstud maastikukaitseala piirangutega.

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Võhandu matkarada

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

Meenikunnot kuuldes õhkavad paljud matkajad - jaa, see on see vinge rabarada. Kuigi ega alguses sellele rajale sattudes polegi nagu midagi erilist - rabarada nagu rabarada ikka. Aga kui oled kilomeetreid mööda laudteed kulgenud, siis selgub, et see on ikka päris pikk laudtee rabas ja rabajärvede ääres. Kui Kakerdaja rabas veel seda pikka laudteed polnud, siis võis Meenikunno üks pikimaid olla. Ah jaa, Marimetsa laudteed ei maksa ka muidugi unustada oma mitme vaatetorniga.

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles on matkaonn, kus asub näitus meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Taevaskojast on Reisijutud.com lehel olnud juttu teenimatult vähe. Tegemist on ju väidetavalt Eesti TOP 5 hulka kuuluva vaatamisväärsusega, nii et viga tuleb parandada. 

Taevaskoja-laadseid pinnavorme leidub ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Toolamaal ja Leevakul Võhandu ääres või Süvahavva kandis, kuid Taevaskojas on need hiiglaslikud liivakivipaljandid kõige suuremad. Kõige mugavam on neile ligi pääseda läbi Taevaskoja küla sõites ja mitte lastes end eksitada erinevate puhkekohtade siltidest. Ikka otse edasi üle raudtee läbi asula pruuni sildini, mis juhatab Saesaare parkimiskohani. Suvel on seal looduskeskuse putka ja väike suveniiriputka koos hädavajaliku näksimiskraamiga. Ning kuivad tualetid.

Enne matka on hea välja trükkida ja kaasa võtta see Ahja jõe ürgoru kaitseala voldik.

Syndicate content