Kõrvemaa

Kõrvemaa on matkamaastik Järvamaast põhjarannikuni. Vt. ka Kõrvemaa.com ja Loodusretked.com. Kõrvemaa matkarajad on kohati autovabad, aga hästi läbitavad rattaga ning jala.

Praegu, kevadel, kui lumi on sulanud (tõsi, varjulisemates metsasoppides ja näiteks palgivirnade all on kelts veel alles), jää läinud ja ilmad piisavalt soojad, on parim aeg paadi- või kanuumatk ette võtta. Miks? Sest sääski veel pole, kaldaääred pole mehekõrguse rohuga kaetud ning jõelsõit ei tähenda vaid võsakoridori läbimist. Lehti pole. Lisaks on veetase veel kõrge, teed juba metsas peaaegu tahedad ja lõkkeplatsidel pole üleasustatust, nagu suvekuudel.

Kuhu aga minna? Reisijutud.com käis väikese seltskonnaga esimest korda Soodla jõel ja võib tõesti soovitada, et see on hea jõgi. Nii kummipaadi, kanuu kui kajaki jaoks. Kajaki ja kummipaadiga seda jõge proovisimegi.

Leppoja puhkekeskus asub Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala ning Kaitseväe keskpolügooni vahel Valgejõe kaldal. Tallinnast on sinna küll vaid 50 km, kuid asukoht on muust tsivilisatsioonist nii eemal, et puudub nii mobiililevi kui Eleringi elektrivarustus. See aga ei takista keset puutumatut loodust turismiasutust pidamast. Peremees on rajanud maja ümber järvekesed ja elektrit saab katusele pandud päikesepaneelidest. Kui turistid on energia suhtes aplamad, lükatakse käima generaator.

Liiapeksi on ammu kummitanud Peterburi teel selle küla sildist mööda sõites - kaartide järgi on see sõlmpunkt, kust saab lahemaalt matkates edasi Kõrvemaa poole. maanteelt paistab lõunasse suunduvat ka ilus mets.

Seekord võtsime kätte ja kaardistasime Liiapeksi matkaraja, aga kuna eesmärk oli trekking ehk samasse kohta tagasi jõudmine, siis ei läinud Järvi järvede poole ja Aegviitu, vaid hoopis pöörasime Kemba poole ja et liiga nüri poleks tagasi marssida Peterburi maantee äärt pisi, siis sai väike ring teest põhja pool Viru rabas ka tehtud.

Kui muidu ongi Viru raba ring liiga lühike, on Liiapeksi sinna lisamisega koos paras kerge päevamatk - 14 km.

Liiapeksi

Aegviidu-Jänijõe matka võib lisaks tõukekelkudele läbida ka suuskadega, jalgrattaga või jala. Lõuna-Kõrvemaale viiv rada on üsna inimtühi võrreldes Põhja-Kõrvemaa Jussi järvede või Paukjärve ümbrusega, oleme sealkandis isegi karu näinud jalgrattamatkal.

19,4 km saab läbida kõrvalepõigetega Liivoja ja Jänijõe kanti, tagasiteel riivab rada ka Mustjõge. teel on mitu vana talukohta, veel mõni aasta tagasi olid ka majad säilinud. Nüüd aga on põhilised peatuspunktid huvitav puutüügastest metsaga loduala, maaliline Jänijõe org, paar ürgorgu põhjas voolavate ojadega ning Mustjõel asuv turismitalu ja Ukuaru.

Tõukekelkudega Soodlas

Kuna Indrek sai valmis isetehtud tõukekelgu, siis oligi paras aeg minna teisele tõukekelguproovile - esimesest oli juttu siin. Sihtkohaks valisime Soodla.

Kickspark MAX tuli seekord lahti võtta, et kaks kelku autosse ära mahuksid. Lahtivõtmine oli lihtne - esimesed kaks polti Kicksparkil tuleb natuke lahti keerata ja siis lenks alla lasta, sest poldid pole mitte auguga, vaid sälguga lenksust läbi. Seekord aga ei mahtunud tänu kaarjale lenksutorule tavalisse sedaani tõukekelk ikka ära ja nii võtsime ta täitsa lahti - siis mahtus.

Vaata pilte siit.

Indreku isetehtud tõukekelk aga oli kahe Dünamo suusavabriku plastiksuuskadele kruvitud puuraamiga. Sellegi sai kokku pakkida.

Syndicate content