Kõrvemaa

Kõrvemaa on matkamaastik Järvamaast põhjarannikuni. Vt. ka Kõrvemaa.com ja Loodusretked.com. Kõrvemaa matkarajad on kohati autovabad, aga hästi läbitavad rattaga ning jala.

Kõrvemaal Suursoos oleme varemgi käinud. Näiteks siin on matkarada ja träkk ümber Suursoo (peaaegu). Kuid seekord lähenesime põhja poolt - Pikklauka juures olevalt parkimisplatsilt. Lühem ots sobib ka lastele.

Nagu karta oli, tuli kummikuid kasutada ja kes ei kasutanud, said jala märjaks. Pikklauka juures on laudtee algus tihti üle ujutatud ja lauad algavad keset vett. Siiski sai ümber lääne suunast, soise metsa all olid kuivenduskraavide kaldad natuke kobedamad ja viisid laudteeni välja.

Suursoo matkarajal

Kakerdaja rabas oleme käinud ka varem juba alates aastast 1995, kui järve äärde viis veel laugaste vahele pehmematesse kohtadesse pandud laudadega rajake. Nüüd on kõik tsiviliseeritud - mööda laudu saab põhimõtteliselt läbi raba (2,8 km). Aga tagasi? Möödunud aastal läksime tagasi sama teed pidi, aga see on ju igav.

Kaardid midagi ümber raba ei luba, GPS pakkus teekonnaks üle 15 km põhjast ja üle 25 km lõunast. Kuid suurendades märkasime siiski metsasihte, millest ei tea kunagi, kui läbitavad nad on. Otsustasime siiski lõunast proovida - seal jooksis raba alt üle pooleteise kilomeetri pikkune sirge metsasiht ja kui see juhtumisi läbitav on, siis saab ümber-Kakerdaja ringi teha juba alla 15 kilomeetriga, mis valgete õhtutega mais tundus juba sobivat.

Kakerdaja rabas

Paukjärve väike matk

VaatetornPaukjärv Põhja-Kõrvemaal on populaarne, isegi väga populaarne, nii et seal ääres telkimisel saab turistidest rahu vaid väga viletsa ilmaga, näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või võga krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel valvega) parklast pidevalt.

Tuletegemine.Kaido Einama, vabakutseline ajakirjanik, matkaja
Õpetajate Leht, 6. märts 2009, lk 13

Ellujäämiskursusi ja militaarseid laagreid metsikus looduses seostatakse tavaliselt karmide, sõjaväeteenistuse läbinud meeste ajaviitega. Ellujäämisoskusi võib aga vaja minna kõigil, ka koolilastel.

Ellujäämisoskuste omandamiseks ei pea minema nädalasele paastumatkale metsikusse sohu, võib ka lihtsamalt. Ühel seikluslikul klassiekskursioonil saab ohutult selgeks kõik iseseisva toimetuleku oskused, mida vaja siis, kui tsivilisatsioon asub kaugel eemal.

Lõuna-Kõrvemaa oli populaarne 10-20 aastat tagasi. Võib-olla isegi rohkem. Sest Põhja-Kõrvemaa oli Nõukogude Armee käes. Lõunas aga asusid tähistatud matkarajad, telkimisplatsid, sildid-kaardid plekktahvlitel ja presentseljakottidega matkajad vedasid end sinna elektrirongi pealt koos hiigelraskete present-telkidega. Soojendasid malm-matkapottides suppi ja püüdsid kala. Nüüd pole nende matkaradade kuulsusest järel muud kui mõned roostes infotahvlid metsas ja rohtunud teed Jänijõe kandis.

Nüüd aga pöördub Lõuna-Kõrvemaa taas populaarseks matkasihiks. Põhiliselt küll Kakerdaja rabas avatud korraliku laudtee tõttu, aga ka selle kandi kuulsus saab juurde ka Valgehobusemäele rajatud suusakeskuse kaudu.Meie alustasime Mustjõe raudteejaamast, liikusime Jänijõe kandis ja tagasi Aegviitu. Mustjõe-Jägala-Jänijõe ühinemiskohas on alati kevaditi ka väike üleujutus nagu Soomaal.

Jussi järved on Põhja-Kõrvemaal hea koht jalgsimatkamiseks. Auto saab jätta Soodla jõe äärde parklasse (koordinaadid allpool). Paras poole päeva matk koos piknikuga. Allpool järgneb ka pikem kirjeldus koos Jussi järvede Wherigo mänguga.

Rada on hästi märgistatud, seega lihtne jälgida. Autodele järve äärde ligipääs puudub. Sellepärast on ka järve kaldad tunduvalt vähem lagastatud ja rahulikumad.

Syndicate content