Hannoveris kui messilinnas on suuremate messide ajal alati raske majutust leida. Peab varakult ette broneerima. Messiinimeste jaoks on hea valik kodumajutus (ja eksootiline ka - ööbida mõne Saksa pensionäri aiapäkapikkudega majakese pööningukorrusel), kuid hotelle linnas on samuti, mis tippaegadel muutuvad röögatult kalliks. Seekord testis Reisijutud.com Dormeo Hannoveri hotelli.
Metrooga jõuab messikeskusest (või raudteejaamast) kohale üsna kergesti. U-Bahn pakub liine 1, 2 ja 8, mis kõik ilusti mõnekümne meetri kaugusel hotelliesise tänava all peatuvad. Schlägerstraße on õige peatus. Keskraudteejaamast sõidab sinna kümne minutiga.
Hotell pole esmapilgul midagi erilist. Fuajee on natuke väsinud väljanägemisega 80ndatest-90ndatest, teenindus keskpärane, rahvast messi tõttu väga palju. Oodatakse närviliselt check-inni. Lõpuks saab siiski paberid vormistatud ja ülakorrusel ootab mitmetoaline sviit.
28-ruutmeetrine Deluxe ruum on nagu väike korter. Pikk esik, garderoob, elutuba kahe hiiglasliku LCD-paneeliga (üks Inetrenti jaoks, teine TV) ja magamistuba, kust ei puudu samuti peaaegu seinasuurune lametelekas. Akna taga laiub kergkruusaväljak, sest vaade avaneb hotelli madalama osa katusele.
Kui hotell ise näeb natuke kulunud ja väsinud ja vanamoeline välja, on luks-numbritubades kõik tehnika viimase sõna järgi. iPhone´i laadijast alustades ning klaviatuuri ja Internetti ühendatud multimeediakeraaniga lõpetades. Ah jaa, LED-valgustid ka muidugi. Nimelt on valgustuse juhtmise lülitid seinal nii keerulised, et ilma juhendita ei oskagi neid näppida. Tuleb miksida RGB-värvidest kokku sobiv värvitoon, valguse muutumise stsenaarium ja heledus. Ja kust kui palju valgust peale antakse. Ilmselt on see numbrituba valgustajana töötaja unistus. IT-inimene õpiba ka peagi ära valguse programmeerimise. Tavainimesele on olemas kõikehõlmav manuaal.
Pehme voodi, lõpmatu hulk telekanaleid (aga mitte Eesti omi) ja vaikus öösel on oma hinda väärt. Rahakotist võib välja otsida vähemalt sajaeurose.Tasuta WiFi kõlbab ka netisõltlasest eestlasele hästi.
Õhtul välja minnes pole muidugi palju kohe hotelli ümbruses teha, pigem on see ümbrus selline kergelt kõhedusttekitav, aga mõnesaja meetri kaugusel asub omapärane baarikompleks. Ilmselt samasugena on need baarid säilinud juba 80ndate külma sõja ajast: täissuitsetatud, kitšilikud, aga stiilsed ja odavad. Odavamad kui Eesti kõrtsid. Saab aga samas head elavat Saksa õlut, mida ei ekspordita riigist väljaspoole. Rahvast on hilissügisesesele ajale omaselt vähe. Meie testitud baarikeses peale teenidnajate inimesed puudusid.
Hommikusöök on rikkalik. Teenindus veidi ükskõikne. Selle hoteli juures ongi nagu kaks maailma: ülim mugavus numbritoas (ja moodsus), aga fuajees ja restoranis on säilinud mingi stagnatsioon eelmisest sajandist. Nii ka personali osas. Hommikul selgub, et meie vautšerid on õhtul kuhugi kadunud ja tahetakse ahnelt krediitkaardi krediidi kallale asuda. Kui 90ndatel tuli sellises situatsioonis laenata oma mobiili rahvusvaheliste kõnede tegemiseks, siis seekord Dormeo portjee teenindab meid hotelli kulul ja helistab Eestisse reisibüroole, kust broneering on tehtud. Aega küll kulub omajagu, aga lõpuks nõustutakse, et vautšer oli olemas ja kehtib. Meid lastakse minema.
Hotelli ees on muide tasuta rattalaenutus (võimalik, et see oli hetkekampaania) ning hotellil on ka oma Tesla laadimisjaam. Seega moodsaid teenuseid ikka leidub. Kuue euroga saab söönuks all asuvas restoanis. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vastuoluline koht - väljast vanamoodsavõitu, kuid sisult üsna kaasaegne. Ootamatusi võib oodata, aga ööbimise kvaliteedis ei maksa kahelda, vähemalt oma numbritoas.
PLUSSID
- Moodne interjöör, juhitav valgustus
- Tasuta rattalaenutus
- Pole kesklinnast väga kaugel
MIINUSED
- Veidi kõhedusttekitav ümbrus
- Ükskõikne teenindus
HINNAD
145 eurot öö / standard Zimmer
