Harju lääneosa

Alustasime Suur-Pakrile lähimast maismaapunktist - Pedase ninast, kuhu saab pedase hotelli juurest, kui keerata kohe peale hotelli paremale. Mugav koht vettelaskmiseks, hea ka saarele sõiduks - vaid 3 km Suur-Pakri lõunatipuni.

Soojal suvepäeval rahvast jätkus - oli koerapissitajaid, perega jalutajaid, koeraujutajaid, kuid vette minnes oli plats suht tühi. Pedase nina tagant tuli hoopis välja kollaste kajakkide grupp, kedagi neist küll grupis ära ei tundnud, aga binokliga vaadates eristas seikleja.com kirju kajakkide peal.

Kolme kilomeetri pärast olimegi natuke peale kajakigruppi Storby kiriku juures, kus oli üsna kitsas randumisriba juba hõivatud, aga leidsime naabruses veel ühe väikese kaldariba roostiku vahel.

Kloogarand on uskumatu koht Tallinnale nii lähedal - siin polegi kõik rannaäärsed teed kinni pandud ja ka rannas ei tungle rahvast peaaegu kunagi. Samas on rannamaja maha põlenud, adru loksub randa ja jäätiseputkades niipea jäätist saama ei hakka.

Alustasime oma üle kümne kilomeetri pikka matka Treppojalt. tegime esimese valearvestuse - lootsime sealt pääseda otse Türnpu parki, kuid vahele jäänud suvilakooperatiivid on end tsitadellistanud varguste kartuses ja kedagi läbi ei lase. Saime küll üle oja kooperatiividesse, kuid ühe kooperatiivi valvur saatis meid tagasi, kuna järgmine kooperatiiv oli oma aia lukuga sulgenud ja läbi kedagi ei lasknud.

Tabasalu Aura Loodusrada on selle teekonna ametlik nimi. natuke üle 3 km pikk, kuulub see "lastekate" kategooriasse ja sobib ka väiksematele matkajatele. Maastik on samuti üsna lihtne, kui panga alla ei roni, kust rada ametlikult tagasi kulgeb. Panga all on langenud puid ja kõrge veeseisu ajal peab kohati ka võsas ragistama, seega ekstreemsemale sobib. Suvel pole probleemi ka kaldavees sulistades tagasi Tiskre poole jalutada.

Rajal on põhjalikud infotahvlid ja stendid, mis tutvustavad taimi ja loomi. Loodusrada on üsna rahvarohke igal ajal.

• Pildid 25. oktoobrist 2008
• Träkk ehk teekond Google´i kaardil

Eesti esimene euromatkarada sai Reisijututoal taas läbitud 6. septembril 2008.

Tegime matkarajale väikeseid korrektiive: esiteks, lõpetasime juba Laulasmaal, mitte ei läinud Kloogaranda välja. Laulasmaalt saab bussiga (2008. a sõiduplaani järgi väljub 17:24) tagasi Keila-Joale, aga kuna meie ei jõudnud kell 12 päeval Keila-Joalt startides sellele bussile, salvestasime ka otsetee tagasi mööda sisemaa metsateid.

Nii sai trekkinguringiks täpselt 20 km. Soovitame - pole muret transpordiga.