Põlvamaa

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Piusa koopad

Võhandu matkarada

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

Meenikunnot kuuldes õhkavad paljud matkajad - jaa, see on see vinge rabarada. Kuigi ega alguses sellele rajale sattudes polegi nagu midagi erilist - rabarada nagu rabarada ikka. Aga kui oled kilomeetreid mööda laudteed kulgenud, siis selgub, et see on ikka päris pikk laudtee rabas ja rabajärvede ääres. Kui Kakerdaja rabas veel seda pikka laudteed polnud, siis võis Meenikunno üks pikimaid olla. Ah jaa, Marimetsa laudteed ei maksa ka muidugi unustada oma mitme vaatetorniga.

Meenikunno matkarada

Ilumetsa meteoriidikraatrid avastati alles 1938. aastal, aga need olid juba varem rahvale teada Põrguhaua nime all. Meteoriidi enda ainet pole leitud, kuid pinnaseproovid vihjavad siiski üsna kindlalt taevase keha kokkupõrkele.

Matkaja jaoks on meteoriidikraatrini tehtud kõik, mis matkaraja puhul võimalik. Lifti kraatrisse ainult veel pole. Parklast algab lai laudtee, mida saab nii lapsevankri kui ratastooliga lõpuni läbida. Teed palistavad puuskulptuurid, raja esimeses pooles on matkaonn, kus asub näitus meteoriidist ja infostend. Majake pole küll mõeldud ööbimiseks, aga hädavariandina on seal võimalik end öösel isegi külili visata.

Mooste mõis

Sees tegutseb kool. Lähedal on ka viinaköök, milles tegutseb fototurismi keskus.

Mooste mõis

Taevaskojast on Reisijutud.com lehel olnud juttu teenimatult vähe. Tegemist on ju väidetavalt Eesti TOP 5 hulka kuuluva vaatamisväärsusega, nii et viga tuleb parandada. 

Taevaskoja-laadseid pinnavorme leidub ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Toolamaal ja Leevakul Võhandu ääres või Süvahavva kandis, kuid Taevaskojas on need hiiglaslikud liivakivipaljandid kõige suuremad. Kõige mugavam on neile ligi pääseda läbi Taevaskoja küla sõites ja mitte lastes end eksitada erinevate puhkekohtade siltidest. Ikka otse edasi üle raudtee läbi asula pruuni sildini, mis juhatab Saesaare parkimiskohani. Suvel on seal looduskeskuse putka ja väike suveniiriputka koos hädavajaliku näksimiskraamiga. Ning kuivad tualetid.

Enne matka on hea välja trükkida ja kaasa võtta see Ahja jõe ürgoru kaitseala voldik.

Syndicate content