Pakri, Paldiski

Pakri poolsaarest, Pakri saartest ja Paldiski linnast leiab infot ka lingilt www.hot.ee/pakri. Ilmajaam Pakril: EMHI Harjumaa jaamad. Transport: www.pakrisaared.ee

Paldiski - Pakri poolsaar - Leetse - KloogarannaÜhed Eesti ilusaimad rannad asuvad Leetse kandis - seal on nii puhtaid liivakaldaid supluseks (vesi läheb kohati väga kiirelt sügavaks), ilusaid pangaaluseid, kust tammed küünitavad vee kohale nagu mõnel palmisaarel, aastaringseid koskesid, mis mõne oja pahinal merre juhivad ning grüüslid pesa tegemas kaldaõnarustesse. 

Kõik see ilu kestab Kloogarannani, kus pole küll möödunud aegade rannaelu hiilgust, aga kust saab europlatvormilt astuda rongile ja tunniga Tallinna tagasi sõita. Minnes aga tasub Tallinnast võtta Paldiski pilet - sealt on mugav alustada.

Kuna tegemist pole trekkinguga ehk lõpp ja algus ei asu samas kohas, tulebki soovitada seda marsruuti pigem rongireisijale, sest muidu tekib probleem auto juurde tagasi pääsemisel. Trekkinguks sobib näiteks poolsaare tipu "ringrada".

Transport Tallinnast paldiskisse on tihe, Kloogarannast Tallinna küll oluliselt hõredam, aga vajadusel võib allpool kaardil märgitud teekinda pikendada ka Kloogani (vt üht teist trajektoori), kust väljub ronge juba palju tihedamini.

Leetse rand

Jah, Pakri poolsaarel oleme me tihti käinud. Seekordne teekond aga sai eelmistest matkaradadest pisut teistsugune. Küll oleme käinud rattaga, küll kajakiga, küll jalgsi. Nüüd siis jälle jalgsi, aga seekord mitte nagu tavaliselt poolsaare tipuosas, vaid pisut keskmaa suunas. Tipp jäigi lausa vallutamata, aga sellest pole midagi, sest tiputeekond on varem kirjeldatud siin

Alguseks sobiv koht on põhjasadama juurde jääv trahter "Peetri Toll", kus saab teha hommikukohvid ja pärast tagasi tulles seljanka (testitud, hea) või prae. Siis jätkub teekond Peetri mägedes - kunagise Peeter I kindlustuse küngastel.

Küngaste otsast saab näha suuri parkimisplatse, kuhu saabuvad idapoolsete autotootjate uued autod, mis lähevad edasi teist teed pidi natuke lähemale itta.

Tõelist avarust pole meil kindla jalgealusega kohtadest mujal kohata, kui jäätunud merel. Kuna Kurkse ja Pakri saarte vaheline meri oli jääs juba ammu, siis käisime tõukekelgumatkal enne suurt sula ära. Veebruari lõpus paukunud karm pakane oli peale talvist lühikest sula lume kõva koorikuga katnud ning vabama mere klaasjaks jäätanud. Kohe oli näha, et tõukamiseks ähvardavad tulla ideaalsed tingimused.

Kurkse pole üldse lähim koht, kust oma matka saartele alustada, aga talveoludes mugavaim. Igasuguse lumeoluga on sadamasse tee ikka lahti lükatud ja sealt, kalurimajakeste vahelt on lihtne end jääle libistada. Lisaks meile startisid jalgsimatkajad, mõned olid läinud ka autoga (heina vedama või võrke nõudma) ning peale meid tulid mõned suusatajad. Suusa jaoks oli alguses jää samuti ideaalne oma õhukese lumekirmega. Saartelt tuli tagasi mootorkelk ja jääpurilauduri lumele veetud jooni oli ka igal pool näha.

Klooga ja Paldiski on rattamatka jaoks huvitavad ja mis salata, ka kasulikud sihtkohad (viimast just transpordi mõttes). Nii Kloogale saab kui Paldiskist saab rongiga, rong on aga rattasõbralik kohalejõudmise vahend. Autoga võib ka, aga siis tavaliselt tuleb alguspunkti kuidagi tagasi jõuda, kui just mitut autot pole.

Niisiis, alusta Kloogalt, raudteejaamast. Edasi kulge läbi eksootilise Klooga aleviku hüljatud tankiväebaasi, kust enamus ehitisi on juba laiali tassitud. Sealt viib tankitee Vasalemma jõe äärde, madisele ja mööda uut asfalti paldiski Lõunasadamani. Aga sinna ei pea minema, toidutagavarasid saab vahepeal täiendada bensiinijaamas ja suunduda kesklinna. Edasi Leetse randa ilusatele liivarandadele, möödaminnes saab ära näha ka tuumaobjekti poolsaare keskel ja edasi on vaba valik. kas Paldiskisse rongile või Paldiski maanteed pidid Kloogale tagasi. Lõigata saab muuseas soodajärve juurest Klooga-Aedlinna, mis on ka omapärane elamus.

Tõukekelk pole mitte ainult hea vahend talvel kinnisõidetud lumega külateel poes käimiseks, vaid karmimatele ka korralik spordivahend uisumaratonidel osalemiseks. Seekord aga proovisime, kas merematkal ka tõukekelk abiks on. Näiteks Pakritele on väga tüütu üle jää vantsida, tõukekelguga aga oli see vähemalt poole vähem tüütum, sest kiirus oli enam kui kahekordne. Maksimaalne 15 km/h, keskmine 7 km/h. Pealegi on kerged Kicksparki soome kelgud mugavad ka selga võtta, kui suurem lumetakistus ees ootab.

Esimesele jäämatkale läksime üheksakesi. Lisaks Reisijututoa seltskonnale oli kambas ka Kickbike.ee esindaja Ilo, kes võttis Lõuna-Eestist kaasa ka kogu tõukekelguvarustuse. Alustasime Kurkse sadamast, kus nädal aega tagasi tegime eelluuret.

Pakri pangaalune on kajakiga läbides päris põnev - maastikud on hoopis teised kui igapäevased turistid harjunud panga otsast vaatama. Pikkust ca 6 km, aga igaüks saab valida pikkuse vastavalt soovile. Meie läbisime edasi-tagasi, aga võib ka poolsaare teisele küljele auto vastu jätta.

Alustasime sukeldujate seas populaarse trepi juurest, jätkasime õõnestatud liivakivikoobaste juures peatusega, siis peatusega Geopeituse Kalju aarde juures, muidugi ei saa peatumata ka kuulsa varingukoha juures ning lõunapaus ootas Leetse rannas joa all.

Syndicate content