Arvutimaailm, nr 5 2008.
Kaido Einama Aigar Alaveer
Autonavigaatorite testimine näeb välja nagu sõitmine skisofreenilise seltskonnaga, kus kõik korraga püüavad läbisegi juhatada autojuhti kord vasakule, paremale, otse või tagasi. Üksmeel nelja testitud auto-GPSi igatahes ei iseloomustanud.

Aga päris reisi ära ei rikkunud ka neist ükski, ehkki oli hetki, kus tuli endalt küsida, kumb siis nüüd segi on, kas autojuht või juhatav tehnika. Proovisime Sony, Prestigio, Tomtomi ning Garmini juhatavaid seadmeid nädalavahetuse-reisidel Tallinnast Võru ja Värska kanti ning viimase, otsustava linnavooru tegime Pirital, kus lasime juhatada end Teletorni juurest Russalkani. Tegelikult aga pöörasime vahepeal Mähe suvilarajooni vahele ja segaduses autonavigaatorid püüdsid sealses teederägastikus iga hinna eest juhti õigele teele tagasi meelitada. Enamasti see õnnestus ka, ehkki juht ei tahtnud sõna kuulata. Kaartidele seekord väga suurt rõhku ei pannud. Nendega on tegelikult asi lihtne: navigaatoritest leiab reeglina kas Navteqi või TeleAtlase kaardid. Sony kasutas Navteqi, mis tähendas, et Eestis peale Tallinna mujal suurt midagi kaardile kantud polnud, aga Euroopa üldiselt oli väga hästi peal (väidetavalt on kasutatud Sonyl üks põhjalikumaid Navteqi Euroopa kaarte koos kaardil olevate objektidega). TeleAtlas on levinud Tomtomis ja Prestigios, nende lubadusel on Eesti kaetud üle 77% ulatuses. Teleatlas küsib oma kaardiandmed Eesti kohta EO Mapilt (Eesti kaarditootja, kellest kirjutasime eelmises Arvutimaailma numbris) ning Navteq võtab Regiolt selles osas, mida vajalikuks peab. Ja kuna vajalikuks on nad pidanud vaid Tallinna osa, siis teevad üksteise võidu Garminile (kasutab ka Navteqi) kui Eestis ühele populaarseimale navigatsiooniseadmete pakkujale nii EO Map kui Regio veel oma kaarte, kus Eesti detailsemalt peal. Mõned kuud on nende Eesti detailkaartidega olnud võimalik ka üle Eesti navigeerida – EO Mapi omaga tänava täpsusega ning Regio omaga majanumbri täpsusega suuremates asulates. Needsamad kaardid on tehtud ka käsi-GPSi versioonis Garmini käsi-GPSidele ja sellest kirjutame seekordses numbris tagapool samuti. Seega kaardid seadmetest eriti ei sõltu või sõltuvad niipalju, et valides mõne tootja seadme, on seal sees üks kahest maailma kaarditootja kaardist või Garmini puhul Eesti tootjate kaardivalik. Teleatlase kaartidega GPSid eksivad kõik samades kohtades ja Navteqi kaartidega samamoodi. Erand on ehk Tomtom, kus saab ise kaarte parandada, kui vaja või laadida vahepeal parandusi.

Kuhu neid vaja

Autonavigaatorid pole vaid reisiva turisti meelelahutus võõras kohas õiget teed leides. Seda müüti kummutavad juba osade naviseadmete menüüd, kust saab valida lisaks kiireimale või lühimale teekonnale ka seda, millega liigutakse: kiire sõiduautoga, kohaletoimetamise kaubikuga (et optimaalset marsruuti mitme punkti vahel leida) või veoautoga, mille jaoks mõned teed, sillad ja tunnelid  pole läbitavad. Seega on autonavigaator ka vajalik töövahend. Lisaks võib neist leida ka telefoni käed-vabad seadme ja hääljuhtimise, kui seda muidu autos pole. Niipalju, kui kehv aku lubab, saab autonavigaatori ka autost välja linnadžunglisse või metsa võtta, et see pärast tagasi juhataks või lähima bensiinijaama, kliendi, söögikoha leiaks. Jah, ka kliendiaadressid saab paljudesse GPSidesse sisse laadida, et siis õigesse kohta lasta kohale navigeerida. Sony navigaatoris saab valida juhendamist kiirele, tavalisele või aeglasele autole, veoautole, jalgrattale, mootorrattale, kaubavedajale, jalakäijale. Prestigiol on teekonnaarvutuse seadeid kõige rohkem: kiire, ökonoomne, lühim, jalgrattaga, autoga, bussiga, veoautoga, taksoga. Marsruudist eemaldumise tundlikkust ehk vahemaad, mille puhul hakatakse arvutama uut marsruuti, saab ka seada. Tomtomil on keskmine valik: kiireim või lühim tee, jalgsi, autoga või rattaga, kiirteedega või ilma. Omamoodi võimalus on aga kaarti parandada ja vaadata ilmainfot, mis vajab internetiühendust. Garmini valik on lühem: kohalejõudmine kiireimat, lühimat teed või teedeta maastikku pidi.

Jalgupidi esiklaasil

Enne, kui autoreisile minna, tuleb ära proovida navide kinnitused. Täiesti üllatavalt polnud siin olukord päris selge ehk siis iminapad ei püsinud 100% raudselt klaasi küljes. Erandiks oli Tomtom, mis vist tahab kerget järeleaitamist iminapa niiskeks tegemise teel, sest kipub auklikul teel aeg-ajalt alla kukkuma. Ja päris testi lõpus kukkus augurida läbides ka toitejuhtme ots seadme tagant ära. Garmin ja Prestigio püsisid esiklaasil kindlalt ning Sony oli lahendanud kinnituse väga kleepuva iminapaga, mida ainukesena sai kinnitada erinevalt teistest ka krobelisele armatuurlauale, seega tundus Sony kinnitus kõige universaalsem ja tihedam. Sony ja Garmini jalgadel on teiste kahe ees veel see eelis, et nendel käib toitejuhe jala külge. Nii on lihtne GPSi ennast kaasa võtta, ilma et peaks juhtmeid lahti ühendama. Mini-USB pistik oli kõigil olemas, Tomtom ja Sony näisid arvuti USB pesa kaudu ka end laadivat, teised mitte. Nüvil ei leidnud veel karbist ka 220 V toiteadapterit, teistel oli see olemas. Nüvi ja Prestigio said arvutiga kõige lihtsamalt kontakti, Sony ja Tomtom veidi tõrkusid enne spetsiaaltarkvara paigaldamist.

Kellad ja viled

Räägime siis kohe ära ka asjad, mis pole otseselt navigatsiooniseadmetega seotud, aga kuna navigaatorid on sisuliselt ühed tavalised Windows CE operatsioonisüsteemiga varustatud pihuarvutid, on neisse topitud ka palju muid asju, mis mõnedele meeldivad, mõned aga ei kasuta neid arvatavasti kunagi. Ja need asjad on järgmised: Sonyl telefoni käed-vabad tugi, Prestigiol muusika ja videote mängija ja pildialbum, Tomtomil telefoni tugi, iPodi tugi, muusikapleier ja pildialbum, Garminil terve menüütäis lisaprogramme: meediapleier, pildilehitseja, valuutateisendaja, maailma kell, kalkulaator, keeleõpe, ühikute teisendaja ja telefoni tugi. Seega Nüvi on kõige rikkalikum lisatarkvara poolest, kuigi osad neist on vaid demod ja need tuleb juurde osta.

Räägime eesti keelt

Kõik navigaatorid peale Sony olid selleks kevadeks ära õppinud eesti keele. Garminil oli mahe Urve Tiidust meenutav diktorihääl, Tomtomile konkreetne ja lühikese jutuga rahulik meeshääl. Prestigio naishääl oli veel nii värske, et see tuli GPSi internetist laadida. Sony aga pole GPSindust oma põhitegevusalaks võtnud ja pingutatud pole ka eestindamisega – nende navigaatori puhul tuleb leppida mõne muu euroopa keelega lisaks hääljuhtimisele ka menüükeelte valikul. Prestigio eesti keel on üsna korraliku grammatikaga erinevalt näiteks Nüvist, kus kohati on lauselõpud valed ja numbreid loetakse hakitult, mis mõnikord veidi närvidele käib. Tomtom on aga leidnud mugavalt lühikesed väljendid, näiteks jõuab Tomtomi meeshääl kiiremini öelda „parempööre“ kui samal ajal Garmini naishääl peab välja ütlema „pööra paremale“. Kui mitu pööret on järjest, siis nende lühemate väljenditega jõuab navigaator rohkem ja kiiremini ning ei teki lauselõppude ärahammustamist. Helivaljust oli kõige parem kruttida Prestigiol. Selleks oli küljel eraldi nupp. Sonyl ja Tomtomil oli navigeerimisekraanil helivaljuse jaoks ikoon, millest sai mõne vajutusega häält seada, Garmini Nüvil oli see aga kõige keerulisem ja kuhugi menüüsse peidetud. Sony hääl kippus maksimaalse helivaljusega plärisema, kõige kvaliteetsem tundus olevat Tomtom oma kõlariga. Tomtomist leidsime ka ainukesena võimaluse ise häälkäsklusi ja sõnumeid sisse lugeda, kui keegi peaks viitsima sellega vaeva näha. Numbreid või kaarti täis ekraan Siin võib nüüd hakata maitse üle kaklema, kumb on parem, kas palju infot ja numbrinäite ekraanil või võimalikult suur kaardipind. Igatahes olid navide tootjad siin kasutanud eraldi lähenemist. Garmini Nüvid näitavad tavaliselt vaid kahte numbrit – kohalejõudmise aega ja vahemaad järgmise pöördeni. Ülejäänud ekraan on kaardi päralt. Tomtom lubab kaardi all olevas kaheksas infoaknas seadistada kõiki välju omale huvipakkuva infoga, Prestigio lubab ka seadistada, kuid näitab väga peenikest kirja, mida silm vaid lähedalt seletab. Sony ekraanigraafika on üle kõige – selgelt loetav, palju infot ja tänu kõige suuremale ekraanile jääb ka kaardi jaoks piisavalt ruumi. Ristmiku kujusid näitavad kõige selgemini Prestigio ja Sony. Sony koguni kuni kahte ritsmikku. Garminil näeb järgmist pööret kaardile joonistatuna ja Tomtom näitab lihtsustatud kujundeid, kas pöördeid või ristmiku tüüpi (näiteks ringteed).

Maale!

Linnast välja sõites oli Sonyst suhteliselt vähe kasu, sest peale paari põhimaantee tema Navteqi kaardil muud polnud. Prestigio aga sai just hiljuti omale põhjalikuma kaardi ja see näitas üsna täpselt. Peterburi teelt soovitas ta Tartusse kuni Pirita sillani mööda Tartu maanteed sõita, siis aga valis Piibe tee ja sealtkaudu ei eksinud kordagi. Pikal sirgel, nagu seadetest sai valida, näidati kaarti nagu me paberatlasest ikka oleme harjunud nägema – linnulennult. Ristmikel pöörati kolmemõõtmeliseks autoakna-vaateks, mida sai ekraanilt kahe nupuga ka kohe linnulennu-vaatenurgaks kruttida. 90 km/h kiirusel teadustati pööramistest küll üsna viimasel hetkel, aga kui otsustaval hetkel kiirust vähendada, jõudis ära pöörata küll. Teeäärseid vaatamisväärsusi ja huvipunkte oli kaardil nii ohtralt, et oleks saanud vabalt mitmenädalase reisi planeerida. Nii Garmin Nüvi kui ka TomTom Go olid linnast välja sõites pisut keerulisema ülesande ees – nimelt oli reisijatel soov sõita Kernust Võrru. Kui soovitud sihtpunkt seadmetesse sisestatud sai, selgus aga tragikoomiline asjaolu: kõik kasutatud seadmed (Nüvidest olid kaasas nii EOMAPi kui Regio kaardiga isendid) näitasid sihtpunktini nii erinevat distantsipikkust kui ka kohalejõudmise aega. Seda viimast suisa tunniajaste vahedega. Kahjuks ei suutnud Nüvist leida sobivat võimalust marsruudi tervikpildi nägemiseks, seetõttu jääbki saladuseks, millised need erinevused marsruudis oleks olnud. Peale Tartu maanteele jõudmist aga seadmed jõudsid enam-vähem üksmeelele nii distantsi kui saabumise aja osas ning kaasreisijad said keskenduda kaardilt näidatavate huviväärsuste ülesotsimisele reaalsel maastikul.

Kakofooniline kontsert linnadžunglis

Otsustav test aga toimus siiski seal, kus navigaatoreid kõige rohkem vaja – linnas. Valisime veidi rahulikuma koha Pirita-Kosel, kuna neli navigaatorit esiklaasil kesklinnas sõites oleks ehk veidi ohtlikuks kujunenud. Piritalgi oli siiski tipptunnil parajalt liiklust. Panime sihtkohaks Russalka, alustasime Teletorni eest parklast. Nagu arvata võis, juhendasid sama kaardipõhjaga navigaatorid samamoodi: Regio kaardialusega Sony ning Garmin pakkusid kohalejõudmise vahemaaks esimene 5,8 ning teine 6 km, Prestigio ja Tomtom, mille kaardid Teleatlase kaudu EO Mapi päritolu, aga mõlemad 7,4 km. Ja siis algas kordamööda mees- ja naishäälne jutuvada. Nii muidugi tõsist testi teha ei saanud ja proovisime kõik seadmed järgi ükshaaval. Enne Pirita teele pööramist aga keerasime juhendatavalt teelt hoopis ära Mähe suunas – Kloostrimetsa-Pirita ristmikul oli Garmin ainukesena pahaendeliselt vait, nii et õiget suunda pidi kaardilt vaatama, teised juhendasid varakult ära pöörama. Mähe vahele jõudes aga vaikis jonnakalt Sony kogu Mähe suvilakvartali tihedat teedevõrku läbides, kus teised tegid pidevalt ümberarvutusi, kuidas tagasi pöörata Russalka poole jõudmiseks. Kinnijooksmisest vabastas Sony vaid sirgemale Pärnamäe tee lõigule jõudmine. Hoiatamiskiirus enne ristmikule lähenemist oli kõigil mudelitel veidi erinev ja peale Prestigio ei leidnud me teistel mudelitel võimalust seda hoiatamise aega varemaks või hiljemaks reguleerida. Sony teatas pööramistest 700 meetrit ja 200 meetrit enne ristmikku, Prestigio 800, 300 ja 100 meetrit enne ristmikku ning Tomtom 300 või 200 meetrit enne ristmikku. Nüvi teadustas pöördest 1,3 kilomeetrit ja 300 meetrit enne kohalejõudmist. Sony hoiatas aegsasti, kuid arvutas kaua ümber, kui õigelt teekonnalt eksisid. Prestigio aga hoiatas vähema etteteatamisega, kuid arvutas teekonna ümber kiiremini. Nii Sony kui Prestigio ekraanil näidati ka kahanevat skaalat õige teeotsani jõudes, et teaks valida õige pöördekoha, kui juhtub olema tihedam teedevõrk. Kõige jutukam paistis olevat Nüvi, ehkki mõnikord ei saanud päris hästi aru, mida ta juhendas: järjest loetleti sõnu vasakule-paremale-otse, mõnikord oli raske jälgida, et mis kohas liikluses mis sõnu jälgida. Tomtom ja Garmin lõikasid ka osa lauselõppe ära, kui juhendamine väga kiireks läks.

Lahkuvõttev kokkuvõte

Üsna tüüpiliselt saab jälle öelda, et eks iga seade on mõnele parim ja mõnele mitte. Muidu ju neid ei toodetakski. Kes tahab odavamat, kes paremat, kes tahab Eestis, kes välismaal orienteeruda, kellel on vaja tööriista, kellele puhkuseabimeest. Proovisime navigaatoreid hinnata ka kui töövahendeid ja eks selle järgi tulid ka need hinded lõpuks peale kokkuarvutusi. Tomtom 8,5, Prestigio: 8, Garmin ja Sony 7 punkti. Kui eestikeelne ja –meelne tugi ning siinsed kaardid on olulised, siis Garmini Nüvi punktid muidugi tõusevad. Kui tähtis on täppis-seadistamine, siis Prestigio on ehk parem. Lihtne ja loogiline kasutamine ülihea ekraaniga saab kahtlemata Sony suurimaks plussiks. Kuid Tomtom näis pakkuvat kõike enam-vähem hästi, ehkki oli ka kahvatumaid külgi. Seega – vaata tabelit jka otsusta ise, mis parameetrid sealt paremad tunduvad ja olulisemad.

Edasi loe juba maikuu Arvutimaailmast...

Praktiline Arvutikasutaja testis oma viimases ilmunud numbris (jaanuar 2009) Blaupunkti uut videonavigatsiooniga navigaatorit. Muuseas oskab see autonavi ka liiklusmärkidelt kiiruspiiranguid lugeda.

Nagu märkas tähelepanelik Aigar, on sakslaste navigaatoris õige mitu Tallinnat, valida tuleb "see õige", mida kirjutatakse ühe n-iga.

Nüüd aga Youtube´i video "Tallina" tänavatelt.

Vt ka seda lugu.

Juba umbes aasta on räägitud kolmemõõtmelistest objektidest autonavigaatorites, mis aitavad ära tunda vaatamisväärsusi ja loovad realistlikuma pildi sellest, kus asud. Nüüd on need 3D objektid maandunud ka Tallinnas - nii Navteqi kui Teleatlase baasil uute kaartidega varustatud autonavigaatorid näitavad kesklinnas huvitavalt kolmemõõtmeliselt tähtsamad vaatamisväärsusi. Prestigio Geovision 450 näitas veel oma iGo8 tarkvaraga veel ka mitmekihilisi ristmikke ruumilistena, Garmini City Navigator 2008 kaardil vähemalt Eestis ei paistnud seda olevat.

Kuid nii uus Garmin Nüvi 765T kui Prestigio Geovision 450 näitavad Lääne-Euroopasse sattudes ka sõiduradasid, et teaks, millisest reast kuhu peab pöörama. Mõnedes suurlinnades pole kolmemõõtmelised mitte ainult tähtsamad vaatamisväärsused, vaid ka hoonegrupid - kui lähened, siis muutuvad need poolläbipaistvateks, et näeks teid majade taga ka. Muidu ju oleks navigaator natuke mõttetu - ekraanil varjavad majad täpselt sama palju teid nagu päris-elus :)

All mõned pildid, kuidas turistile kolmemõõtmelisi Tallinna vaatamisväärsusi navigaatoris tutvustatakse, kui nende lähedalt juhtud mööda sõitma:

Draamateater ja Estonia teater Garmini ekraanil.

Lauluväljak.

Nukuteater.

Oleviste kirik.

Orlovi loss.

Pirita klooster.

Kui nutitelefonid jõudsid juba palju aastaid tagasi nn iPhone´i ajastusse, kus seadmed said stiilseks, kergeks, õhukeseks ja kergesti kasutatavaks, siis autonavid, nagu ikka selles valdkonnas, venisid järgi tunduvalt hiljem. Garmin Nüvi 3790T ja 3760T ongi mõlemad äravahetamiseni sarnased iPhone 4ga, kuigi Garmin tõi oma seadmed välja natuke varem.

Ilus kest, mugav tasku pista, tunduvalt kiirem sisu, parem aku ja ülihea ekraan panevad küsima, miks neid vanamoodsamaid asju seni üldse taheti. Eks see on ka autonavide viimane võimalus, kuna nutitelefonid ise (sealhulgas iPhone) on hakanud edukalt asendama autonavisid ja neile piisab vaid tarkvara ning kaartide ostmisest.

Garmini uued õhukesed navid võivad siiski paljusid panna mõtlema ka suurema ekraaniga eraldi navigaatori peale. Eriti neid, kes ei raatsi kallist nutitelefoni osta.

Paraku on Garminil veel üks suur puudus - eestikeelsed hääljuhised on endiselt vigased ja pärit aastate tagant. isegi lihtsamad Hiina autonavid kasutavad paremat eesti keelt (tavaliselt on see saadud koos iGo tarkvaraga). Kuid Garmini esindusest lubati, et peagi on siin muutusi tulemas.

Garmini uutel navidel on mitmeid nutitelefonidest ülevõetud omadusi, nagu ekraani automaatselt püstiformaati keeramine, kui seadet püstiasendisse kruttida. Samuti häälkäsklustega juhtimine.

Lähemalt aga juba augusti [Digis].

Nagu kaks tilka vett - uued garmin Nüvid ja iPhone 4.

Kuna AMis enam GPSidest pajatama ei hakka, siis saab värskest GPS-uudisest siin blogis edasi rääkida. Nimelt on jälle midagi uut tulemas, ehk ka meie maile.

Pidevalt on räägitud eraldi käsi- ja auto-GPSidest ning tsiklimeestele peab ka olema oma. Millegipärast pole keegi veel selle peale tulnud, et kõik ühte seadmesse panna. Ammu on juba tarkvara sinnamaale jõudnud, et saaks hakkama. Garmini Colorado ja muudki uuemad GPSid oskavad küll nagu autonavigaatorid teed juba juhatada, kuid unustati hääljuhtimine - käsi-GPS suudab teha vaid piiksu. Pihuarvutites on sadu GPS-tarkvarasid, millest ühed juhatavad kohale, teised aitavad metsas ja kolmandad koguvad statistikat kõige paremini. Aga pihuarvutil jälle omad hädad.

Garmin Nüvi 500 näib lõpuks olevat see kõik ühes: klassikaline Nüvi autonavigeerimisinterfeis, Nüvi kaardid (loodetavasti ka Regio ja EO MAP lähevad sinna), kuid lisaks ka kompassiekraan, träkilogi, Wherigo, Geocaching ja palju muud. Et autost asja kaasa saaks ohutult võtta, on ta veel veekindel kah. Nii et mitme GPSi omajad, pange oma vanad asjad müüki, saab ühe asemele osta, kola vähemaks.

Ja üks täiesti uus asi, millega turist ilmselt ülimalt rahul on - Garmin Connect Photos näitab geotagitud pilte lähimate vaatamisväärsuste kohta, mis kogutud Panoramiost, ehk siis teab juba kuhugi minnes, milline see sihtobjekt pildilt välja võiks näha. Neid pilte saab oma GPSi ette laadida ka.

Aga last but not least - LÕPUKS OMETI on mõeldud teiste seadmete peale ja tehtud GPS-ile Bluetooth-ühendus! Eriti veider leiutis oli Garmin Colorado OMA standardi järgi raadioühendus, millega sai vaid teiste Coloradodega andmeid vahetada. Nüüd siis tuldi selle peale, et ühineda kogu ülejäänud tehnoloogiamaailma Bluetooth-standardiga. Postiivne. Paraku telefoni handsfreed see veekindel mudel ei toeta.

Aku kestvus aga kaldub pigem sinna autonavigaatori kanti, ehkki peab tunduvalt kauem vastu kui paaritunnine tavaline autonavi omalt akult - lubatakse 8 tundi tööaega. Negatiivne, kuid mitte väga - kestab siiski kuskil käsi-GPSi ja autonavi vahepeale.

Saadaval alates septembrist UK-s ligi 300 naela eest. Kui arvestada, et see hind on kaks-ühes GPSi eest, siis polegi ju väga paha...

Uudis siin.

JA kogu tehniline info ja värgid siin.

GPS-seadmesse on integreeritud juba kõikvõimalikke seadmeid alates fotokatest, pildialbumitest, MP3 pleieritest, videonäitajatest ja lõpetades kes teab millega. Nüüd siis, nagu Mio tõestas, on ka TV surumine autonavigaatorisse täiesti tehtav.

Mio Navman V505 TV sisaldab ka digi-TV vastuvõtjat lisaks tavalistele autonavi omadustele. Sellega saab vaadata digi-TV kanaleid nagu tavalisest digi-TV televiisorist.

Tõsi, on ka üks probleem. Eesti digikanalid kasutavad moodsat MPEG4 kodeeringut, Ühendkuningriikides aga, kus alustati TV-Mio müüki, on levinud MPEG2 standard. Euroliit küll üritab kehtestada 2012. aastast nõuet, et kõik liikmed kasutaksid MPEG4 standardit, kuid praegu pole veel teada, mis standardi Mio valis oma uude GPSi. Loodame parimat.

Kaido Einama

Kirjutatud ajakirjale Digi 2007. a talvel

Kui Prestigio uus autonavigaator kätte võtta, tekib kahtlus, kas tal ikka aku on sees – kuidagi kahtlaselt kerge tundub. Tegelikult on aku täitsa olemas – ja lisaks 30 keeles menüüd (sealhulgas ka Eesti ja muud lähinaabrite keeled), kuna tegemist on Ida-Euroopas ehk täpsemalt Tšehhis kokkupandud autonavigaatoriga.

Praegu Küprosel asuva peakorteriga Prestigio alustas oma nime all toodete müüki 2002. Aastal. Varem tegi firma n.ö OEM-tooteid ehk siis nende tehtud kaubale pani mõni tuntud brändi omanik oma kleepsud-logod peale. Nii et me ei teagi, missuguseid Prestigio tooteid me võib-olla juba aastaid kasutanud oleme. Nüüd aga võib leida elektroonikapoodidest Prestigio tooteid seinast seina – alates kõvakettaga nahast rahakottidest kuni mini-koduarvutiteni välja.

Kõigepealt räägiks ära aga halvad asjad, et seejärel uut navigaatorit kiita. Seega lugege ikka lõpuni ka, tegelikult pole kõik kaugeltki halb.

Esiteks on autohoidik suhteliselt kipakas. Kui sellega koos on navigaatoril lisaks ka vähetundlik ekraan, mida peab sõrmega natuke tugevamalt vajutama, siis vajutab menüüdes liikudes GPSi oma hoidikus lihtsalt viltu. Teiseks – sigaretriüütajasse kulgev juhe (mis pole kahjuks standardse mini-USB otsaga) on jäik. Seegi kisub GPSi üht nurka pidi alla. Alguses panin selle külma ilma süüks, kuid jäikus ei kadunud ka soojas toas. Kolmandaks – navigeerimisaknas, kus näidatakse ilusat ja selget kaarti, on vasakus veerus tekst väga väike – mina oma kehva nägemisega ei eristanud rahulikult roolis istudes kõiki tähti. Aku peab ka vaid 3 tundi vastu, kuid see on autonavigaatorite juures tavaline – põhiliselt kasutatakse neid seadmeid ju ikka autos ja seal on toide alati võtta.

Kuid nüüd heade asjade juurde.

Üks hea ja natuke ohtlik asi ka on aktiivantenn. Ehkki seadmes on üsna tundlik SiRFstar III kiibistikuga GPS-moodul, tagab aktiivantenn näiteks auto katusele kinnitatuna levi ka sügavas linnadžunglis kõrghoonete vahel. Tallinnas nii tihedat hoonestust ei leidnudki, kus levi oleks ära kadunud. Aga selle aktiivantenniga varitseb üks oht – nimelt on ta varustatud ülitugeva magnetiga ja mõne arvuti läheduses võib juhtuda, et see magnet rikub kõvaketta. Mingil juhul ei tohiks aktiivantenni panna näiteks sülearvutiga samasse seljakotti.

Prestigiol on kaasas ka puutepliiats nagu pihuarvutitel, et täpsemalt näiteks kaartde juhtida. Kasulik asi teekonna planeerimisel – alati ei ole sõrmega nikerdamine kõige mugavam, ehkki mujal menüüdes võiks ekraan sõrmepuudutustele väheke tundlikum olla.

Navigaatoris kasutatakse Euroopa kohta juba üsna häid ja ülevaatlikke kaarte omava Teleatlase toodangut. Samu kaarte kasutab näiteks Tomtom – neid kahte kõrvuti pannes selguski, et kaardi-info on täpselt sama, kuid plusspunktid teenub Prestigio parema värvivaliku ja graafikaga – sama suurest infost on antud ülevaatlikum pilt kui näiteks Tomtomi navigaatorites.

Kaart katab ligi kolmveerandi ulatuses kogu Eestit ja sisaldab ka külateid, aadressiotsing toimib suuremates linnades ning veadki on kõik samad, mis Teleatlasel ja Tomtomi navigaatoritel. Juba mainitud 30 keeles menüüdele lisaks on ka mitmekeelne hääljuhendamine, kuid eesti keeles Prestigio veel teed juhatada ei oska.

Inglise keeles juhendamisele pole aga midagi ette heita – nagu üks keskmine hea navigaator, juhendab ta detailselt ja taas võrdluseks kõrvale pandud Tomtomi suhtes on Prestigio isegi jutukam – teatab pööramistest varem ette ja kordab pöörangu lähenedes päris mitu korda üle, et nüüd saabub ärapööramise koht.

Kuigi autohoidik on kipakas, ei tulnud ta iminapp esiklaasi küljest siiski lahti ka auklikul mudateel sõites.

Prestigio uus mudel sisaldab 1 GB mälu, kuhu mahub vabalt Ida-Euroopa kaart koos huvipunktidega, lisaks võib panna veel SD mälukaardi, millele saab osta mõne muu reisisihtkoha kaardi. Lääne-Euroopa jaoks oleks vaja näiteks ca 2 GB suurust mälukaarti, USA kohta ka ligi sama suurt. Et meelitada kellade-viledega äraräägitavat potentsiaalset ostjat poeleti ääres, on sellel navigaatoril olemas ka mitmed mitteasjalikumad lisad, nagu pildialbum ja MP3 pleier. Kuid see ei vähenda toote väärtust neile, kes vaid navigeerida tahavad. Näiteks on sellel navigaatoril võimalus oma teekonda ka salvestada, mis mõnedel populaarsetel navigaatoritel puudub ja pärast kaardil läbitud teed uuesti vaadata.

Igal juhul on tegemist soodsa hinnaga üllatustegijaga navigaatorite turul ja kuna meie poode pole veel üle ujutanud odavad ja ühenäolised Aasiast pärit GPSid, tasub kindlasti kasutada Ida-Euroopat enda üheks olulisemaks turuks pidava tootja värsket mudelit koos siinsete täpsete kaartidega.

• Ekraan: 4,3 tolli, puutetundlik
• Keeled: hääljuhtimine 26 keeles (eesti keel puudub), 30 keelt menüüs (eesti keel olemas)
• Kaardid: kaasas detailsed Ida-Euroopa kaardid aadressiotsinguga ja huvipunktidega (lisakaardid SD-kaardiga juurde ostetavad)
• Teekonnasalvestus: olemas
• Protsessor: Samsung,  400 MHz
• GPS kiibistik: SiRFstar III
• Mälu: 1 GB, laiendatav SD kaardiga
• Ühendus arvutiga: USB kaabliga

Kaido Einama

Arvutimaailm, Oktoober 2007

Ilmselt on Sony Nav-U navigaatoreid Eestis raskem müüa kui mõnesid teisi, kuna paljud siinsed ostjad ihkavad võimalikult palju lisafunktsioone. Kuid Sony ei anna alla – pakub navigaatorit, mille põhiülesanne on täpselt kohale juhatada ja ei midagi muud. MP3 pleierite, käed-vabad seadmete või metsas müdistamise GPSide jaoks tuleb minna mõnda teist seadet ostma.

Navigeerimisele keskendumine on Sony seadme puhul kasuks tulnud – alustame kasvõi sellest, et tegemist on väga hea ekraaniga. Nii heaga, et Nav-U on saanud EISA 2007. aasta parima navigatsioonisüsteemi auhinna ning ka mitteametliku nimetuse "navigaatorimaailma iPhone". Sarnasusi veidi on – nii ekraani kvaliteedi kui ka mõnede juhtimisomaduste poolest. Nimelt saab ka Nav-U ekraanil kasutada niinimetatud viipemenüüsid ehk siis asjad toimivad ka sõrmega ekraanil viibates.

Paraku peavad Eestis navigeerijad pettuma. Sony kasutab nagu paljud teisedki tootjad Navteqi kaarte, mis on Baltimaadest kaardistanud vaid pealinnad. Mujal haigutab asustamata lagendik. Tomtom näiteks on suutnud peaaegu kogu Eesti külateed ka navigatsiooniseadmesse viia. Teine kodumaa patriootidele vastumeelt üllatus on eestikeelsete menüüde ja eestikeelse hääljuhtimise puudumine.

Kui aga need kõrvale heita, saab välismaal Sony navigaatoriga väga hästi hakkama. Tallinnas ka. Arvutimaailm prooviski, mismoodi pealinna liikluses Sony juhendab ja seal esinesid kõik Navteqi kaardi tüüpvead, kuid kogu informatsiooni reisi kohta oli Sony selgelt ekraanilt väga mugav jälgida.

Sõites suhteliselt aeglaselt Liivalaia tänaval, kaotas liiklusummikus venides navigaator ühel hetkel pea (või satelliidid). Juhatas vasakule-paremale ja tagasi pöörama, kuigi seisime paigal. Kuid see oli ka ainus kord, kui GPS segadusse sattus. Muud segadused olid tingitud ikkagi kaardi puudustest, näiteks Peterburi teelt Väike-Paala tänavale pööramine Punase tänava kasutamise asemel või mõned keelatud vasakpöörded Liivalaia tänaval. Kiiruse muudatustele reageeris ta aga väga täpselt – kiiremini sõites juhendas aegsasti pöörama, aeglaselt venides ütles peaaegu ristmikule jõudes, et pööra nüüd ära. Eelhoiatused töötavad ka – ehkki veidi ehmatab lause "pööra paremale" ja mõne sekundi pärast lisatakse "kolmesaja meetri pärast". Kuid sellega harjub.

Kellasid-vilesid MP3 pleierite, videomängijate ja pildialbumi eksponeerijate näol, nagu öeldud, Sony navigaatorist ei leia. Menüüdki on üsna ahtakesed, kui ei suru end seadistuste menüüsse, kust üht-teist siiski reguleerida saab. Kuid see osa on Sony navigaatoris piisavalt nurga taha peidetud, nii et igapäevaselt kasutades satub vaid põhimenüüsse, kus pole palju asju: huvipunktide otsing, teekonna planeerimine, kaardi vaatamine. Välismaal olles saab ühendada ka liiklusinfo antenni, mille kaudu edastatakse reaalajas ummiku-teavet. Eestis seda teenust veel pole.

Kuna iPhone´ist sai räägitud, vaatame nüüd lähemalt, mida need Sony viipekäsud teevad. Näiteks kui ekraanil on kaart, saab sõrmega lihtsalt üle ekraani paremale viibates kuvada lähimate tanklate nimekirja kauguse järgi sorteerituna. Sõrmega üle ekraani vasakule viibates näidatakse lähimaid parklaid. Kui aga teha näpuga kaar justnagu katust joonistades, siis üsna loogiliselt juhatab GPS seepeale kasutaja tagasi oma koju, mis on eelnevalt salvestatud.

Seadmes on suurel hulgal huvipunkte ja neid saab ka ise lisada, nii GPSist endast kui temaga ühendatud arvutist, kuhu tuleb installida kaasasolev programm. Tallinn on erinevat liiki huvipunktidega tihedalt kaetud, kuid nende valik tundub kohati ebaühtlane. Näiteks on olemas üsna palju häid söögikohti, kuid nii mõnigi tuntud nimi on puudu. Parklatest leiti Tallinnas vaid kaks kohta, ööklubisid kolm. Hotelle see-eest oli loetletud vist peaaegu kõik, mis aasta tagasi siin valmis ehitatud olid.

Nav-U töötas tegelikult hästi ka tubastes tingimustes ja isegi maa-aluses parklas, välja arvatud see üks anomaalia Liivalaia tänava ummikus. Nimelt on Sony varustanud oma navigeerimisseadme anduritega, mis suudavad asukohta määrata ka siis, kui GPS-satelliitidelt enam infot ei tule. Nii oskab Nav-U asukohta edasi arvutada näiteks tunnelites või maa-alustes parklates. Positioning Plusiks kutsutav tehnoloogia on midagi posimise, andurite näitude ja matemaatika segu sarnast. GPS-levi puudumisel üritatakse andurite ja matemaatika abil ennustada, kuhu auto kulgeb. Kasutatakse kiirendus- ja õhurõhusensoreid, mis edastavad oletatavat liikumisinfot viimasest asukohast uute koordinaatide arvutamiseks. Näiteks Sikupilli Prisma maa-alusest parklast läbi sõites tundus asukohanooleke oma kuuenda meelega päris hästi taipavat, milliseid pöördeid me tegime. Võib-olla mõni pikem leviauk viib seadme lõpuks ka segadusse, kuid pikki tunneleid pole veel Tallinnas kuskilt võtta.

Nav-U kinnitub isegi krobelisele armatuurlauale nagu meduus oma pooleldi kleepuva iminapaga. See kogub aga kergesti igasugust sodi oma alla ja teda on raske puhastada, seepärast on hea kord ta armatuurile kinnitatuna sinna ka pikemaks ajaks jätta. Lahti ei tulnud armatuurlaualt kleepuv iminapp kordagi, teda ei saanud väänata nii palju, et esiklaasile kinnituks – klaasil oli liiga suur kalle.

Toitejuhe käib nii kinnitusjala külge kui otse GPSi taha. Aku peaks täis laetult vastu pidama 2,5 tundi. Ehkki juhend rääkis ka toitest USB-pesa kaudu, tundus siiski, et igast sülearvutist GPS end täis ei laadinudki, vaid võttis sealt töötamiseks vaid toidet. Lauaarvutist sai aku siiski kiirelt täis, kuid kustus hiljem autost väljas ilma autotoiteta suhteliselt ruttu, nii et jalgsi pikemateks rännakuteks see seade ei sobi ja pole selleks ka mõeldud.

Ekraan muudab jooksvalt oma heledust vastavalt talle langevale valgusele, mis jätab pildi alati kirkaks ja loetavaks. 4,8-tolline ekraan on tõesti väga hea kvaliteediga. Kuid lisaks sellele on ta kaetud ka sõrmejäljevastase kihiga, kuna puutetundlikku ekraani pidevalt katsutakse. Muid nuppe peale sisselülitamise nupu Sonyl polegi. Vasakule-paremale on ekraani moonutustevaba vaatenurk suhteliselt lai, üles-alla aga veidi kitsam.

Hääl, millega kohale juhatatakse, on Nav-U-l suhteliselt vali ja reguleeritav kaheksapallisel tugevus-skaalal. Kostab ka väga mürarikkas kabiinis kätte, sobides näiteks ka vanematele kaugsõiduautodele. Sõidu ajal on ekraanil tohutult palju hästi paigutatud infot teekonna kohta: kellaaeg, satelliitide levi, liiklusummikute info, eeldatav kohalejõudmise aeg, asukoht kaardil, kaugus järgmise pöördeni, tänava nimi, järgmise tänava nimi, kompass, suund, kiirus, ristmiku skeemja palju muud. Lisaks saab kasutaja vajalikku infot seadetest juurde lisada või eemaldada. Kui Tallinnast välja sõita, kaovad tänavanimed ja ristmike skeemid muidugi ära ja GPS lülitub metsiku lagendiku režiimile – näidatakse vaid koordinaate ja kaugust linnulennult.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Sony Nav-U on navigaator, millest oleks õppida ka telefonivalmistajatel: hea asja saab teha ilma kõiki lisafunktsioone ühte aparaati kuhjamata. Kui tegemist on navigaatoriga, siis ta ka juhatagu hästi teed, muu pole oluline.

• Hind: 6825 kr
• Protsessor: Intel PXA270 300 MHz
• Mälu: 2GB
• Lisamälu: Memory Stick Duo pesa
• Ekraan: 4.8-tolline laiekraan, puutetundlik, sõrmejäljevastase kattega, valgusoludele reageeriv, 32 000 värvi, 480x272 punkti
• Antenn: SiRFstar III
• Kaart: Navteqi Lääne-Euroopa, laadida saab memory Stick Duo peal ka Ida-Europa vm kaardid
• Hääljuhtimine: 18 keeles (puudub eesti keel)
• Navigeerimisrežiimid: auto, mootorratas, jalgratas, jalakäija
• Liiklusinfo: TMC (Traffic Message Channel , saadaval mõnedes Lääne-Euroopa riikides)
• Sensorid: POSITION plus – 3 sensoriga (kiirendus, õhurõhk, asend) asukoha ligikaudne hindamine ilma GPS-signaalita
• Aku: sisseehitatud, tööaeg 2.5 tundi. Laaditav autolaadijaga või USB-pistikust

Eestis ilmselt juba turuliidriks tõusnud või esikohta Garminiga jagav Tomtom tõi aprilli alguses välja uhiuued GPSid autoga navigeerijatele.

TomTom ONE and TomTom XL IQ Routes™ versioonid oskavad arvutada teekondi vastavalt reaalsetele läbimisaegadele, mis aitab teed punktist A punkti B veelgi intelligentsemalt planeerida kui seni.

Seni olid IQ Route´i võimalused saadaval vaid kallimatel Tomtomi GPSidel, nüüd siis sama asi ka odavama otsa seadmetes ehk siis tegemist on kallimate mudelite tarkvara võimaluste lahtilukustamisega odavamate juures. IQ Route arvutab teekondi vastavalt aastate jooksul kogutud Tomtomi teekonnainfole, mis on saadetud anonüümselt kasutajate GPSidest, kui nad seda teenust on lubanud.

Kuid muutunud pole vaid tarkvara, välimust kõpitseti natuke ka. Kõik mudelid on nüüd soliidselt mustad ja jätavad eksklusiivsema mulje.

Vaata lähemalt uutest mudelitest siit.

Äsja ka Eestis müügile jõudnud Blaupunkti uued GPSid - Blaupunkt TravelPilot 500 ja 700 on nii nagu hiljuti tutvustatud 3D kaardiga mudelid uue revolutsioonilise etapi alustajad navigatsioonis. Nimelt tunnevad need nüüd liiklusmärke ja oskavad videonavigatsiooni. Mõlemad asjad on küll veel alles lapsekingades, aga alguse asi - küll areneb veel.

Blaupunkt TravelPilot 500 tagaküljel on videokaamera, mis muuhulgas oskab ka filmida ja pilti teha, kuid see pole tema põhifunktioon. Põhiline ülesanne kaameral on pakkuda reaalajas videonavigatsiooni ning kaamera kaudu tuvastab GPS ka liiklusmärke.

Kuidas see siis käib? Väga lihtsalt - navigatsioonirezhiimis kuvatakse ekraanile kaamerapilt tänavast ja sellele joonistatakse peale suunavad nooled, kuhu järgmisena pöörata. Kalibreerimisrezhiimis saab määrata horisondi asukoha, nii et vastavalt kaamera asendile oleks nooled videopildil päris-elule vastavad. Kuigi siin võib tekkida küsimus, mis mõtet on vaadata GPSist sama pilti, mida juba niigi ekraanilt näeb, on asi väga turvaline - isegi GPSi vahtides näeb juht teed ja oht puusse panna väheneb.

Teine uus omadus on liiklusmärkide tundmine. Esialgu tunneb aparaat küll vaid kiiruspiirangu märke, kuid asi seegi. Ei tunne aga kiirusepiirangu lõpu märke, sest tavaliselt on Euroopas kombeks kiirusepiirang lõpetada järgmise kiirusepiirangu märgiga, mis lubab suuremat kiirust.

Tulevikus võib loota ka tarkuse lisandumist näiteks ajutiste keelumärkide, ümbersidumärkide ja miks mitte ka teeviitade tundmises - oleks ju abiks.

Blaupunkt TravelPilot 500 on üks kallimaid GPSe, videovõimalusega navigaator maksab ligi 8500 krooni. See-eest saab teda kasutada hädapärast ka fotoaparaadina (näiteks liiklusholigaani pildistamiseks) või videokaamerana, muusikamängijana ja videopleierina. Lisaks internetiühenduse kaudu VoIP telefon, veebiraadio, e-post, WiFi, Bluetooth. peaaegu nagu arvuti.

Vaata veel: http://www.blaupunkt.com/fi/7612201640_main.asp

Vaata videot ka:

Testisime juuni [Digi]-s jälle autonavigaatoreid ja selles võrdlustestis selgus ka uustulnukast üllataja, mis imekombel seljatas isegi 2008. aasta parima - Tomtomi.

Mis imeloom see siis on? Selgus, et Eestis müüakse Saksa tootja Beckeri GPS-e, mille mudel nimega Crocodile näeb eriline välja ja peaks olema ka vastupidavam, kui tavalised autonavid. vastupidavusele siiski testis suurt rõhku ei pandud ja pigem võitis sisemine ilu.

Pinevas võitluses, mida viisime läbi Eesti teedel, kogusid võrdse punktisumma nii Becker Traffic Assist Z100 Crocodile kui Tomtom Go 930 Traffic. Kuid Tomtom maksis Elioni poes 6990 krooni, Becker aga Palmtekis vaid 4190 krooni, seega saigi uustulnuk teenitud võidu.

Samas on igaühel erinevad vajadused. Toome siis nagu ajakirja testiski ära ka kõigi alagruppide võitjad:

• parim korpus ja konstruktsioon - Becker ja PrestigioGeovision 450
• parimad kaardid - Garmin Nüvi 550
• parim juhendaja - Tomtom ja Becker
• parim aku - Garmin
• parim multimeedia ja lisad - Tomtom

Testitud mudelid said hindeid järgmiselt:

1. Becker Traffic Assist Z100 Crocodile 4,5 punkti
2. Tomtom Go 930 Traffic 4 punkti
3. Garmin Nüvi 550 4 punkti
4. Prestigio Geovision 450 3,5 punkti
5. Mio MOOV 580 Europe Plus 3 punkti

Lähemalt aga loe juunikuu [Digi] pabernumbrist, lk 48-51.