veebruar 2013

Eesti terviseradadel sündis vabariigi aastapäeval uus liikumisrekord

Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kõigil Eesti terviseradadel toimunud sportlik rekordiüritus „Eesti Terviseradadel ümber maakera” püstitati uus rekord. Kõigi osalejate poolt läbitud kilomeetrite kogusummast 112 940km saadi kokku enam kui kaks ja pool ringi ümber maakera.

SA Eesti Terviserajad juhataja Jaak Teppani sõnul tõestas eilne liikumisrekord, et eestlaste seas on värskes õhus sportimine väga populaarne, aga loomulikult aitas rekordi sünnile kaasa ka hea talveilm. „Tervisekilomeetreid registreerisid eile 11 249 tervisesportlast kõikidest maakondadest ning pea kõikidelt terviseradadelt üle Eesti. See on kinnitus rahvaspordi jätkuvale tõusutrendile,“ sõnas Jaak Teppan.

Hotelliarvustus: Mõnus pesake Via Principe Amedeol Roomas

Tore hotellike RomAntica asub Via Principe Amedeo ja Via della Gioberti nurgal. Nimi on kahemõtteline: see tähendab antiikset Roomat ja samas ka romantikat. Aadressi järgi siis Via Principe Amedeo 77c. Kohe selle hotellikese kõrval on ka kaks selle konkurenti, millest üks kuulub RomAnticaga samasse hotelliketti.

Hotellike asub Rooma pearaudteejaama Roma Termini läheduses, kohas, kust läheb läbi Anagnina metrooliin, kust rongid viivad maale ja Fiumicino lennujaama. Seega on tegu väga käidava kvartaliga, mis asub Rooma ajaloolises Cello orus.

„Eesti Terviseradadel ümber maailma“ teeb maakerale mõned tiirud peale

Sel pühapäeval, 24. veebruaril oodatakse kõiki Eesti terviseradadele, et tähistada Vabariigi aastapäeva sportlikult ning osaleda rekordiüritusel „Eesti Terviseradadel ümber maailma“.

Tervisesporti tunnustaval üritusel liidab SA Eesti Terviserajad kokku kõikide osalejate poolt suusatades, joostes, sörkides või kõndides läbitud kilomeetrid ja arvutatakse välja, mitu korda saaks nende kilomeetritega maakerale tiiru peale.

Ellujäämisvõru - mis see on?

Netipoodides on müügil nn ellujäämisvõrud - kuni 19 cm pikkused punutud käevõrud militaar-, ellujäämis- või muidu tavalisele matkale, miks mitte ka lihtsalt reisile. Reisijutud.com tellis Hiina tehasest paar tükki ja proovis järgi.

Iseenesest on võru üsna jäik ja suure klipp-klambriga natuke kohmakas, aga kui võga suurt rannet pole ja üleriideid palju pole, siis suvistes tingimustes on ellujäämis-käevõru täiesti kantav. 

„Looduse Aasta Foto 2013“ peaauhinnaks on reis Hiinasse

Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts ja Eesti Energia kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema konkursil „Looduse Aasta Foto 2013“. Eesti suurimale loodusfotovõistlusele saab võistlustöid esitada 4. märtsini.  Auhinnasaajad kuulutatakse välja 27. aprillil 2013 Estonia Kontserdisaalis.

“Juba 12 aastat on olnud hea tunne vaadata auhinnagalal sadu ja sadu kauneid pilte  ilusa muusika saatel ning jagada tunnustust mitmetele tublidele fotograafidele,“ räägib konkursi korraldaja, Looduse Omnibussi eestvedaja Jaan Riis. “Suur väärtus on järjepidevus ja võimalus võrrelda igat uut aastat varasematega. Oluline on ka see, et konkursil osalevad koos nii harrastajad kui ka professionaalid, täiskasvanute kõrval noored ja lapsed. Usume, et ka tänavu näeme hulgaliselt toredaid ja väga häid pilte,“ lisab Riis.

Reedel algab Tourest 2013

Juba sel reedel algab iga-aastane vara-varakevadine turismimess, et aasta kõige vaiksemal turismiajal saaks reisiplaanid paika panna.

nagu varemgi, toimub mess Tallinnas Eesti Näituste paviljonides Maarjamäe ja Lauluväljaku vahel. Nagu varem, saab ka seekord endale netist tasuta pääsme välja trükkida. Kui ei trüki, on kohapeal pilet 1,6 eurot.

Esimesel päeval on oodatud turismiprofid, kuid alates 14-st avatakse uksed kõigile reisihuvilistele. Mess lõpeb pühapäeval kell 16.

Igal täistunnil on ühe-eurose alghinnaga reisioksjon. Puhka eestis hallis on kohalikud esinejad, õnneloos ja kohaliku toidu maitsmine. Lastenurk on ka avatud.

Programmi vaata siit.

Eesti vanim loom 134-aastane

Eestis haruldast molluskit - ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga. 1992. aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991.-1992. aasta talvel jõe ääres tehtud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi Harry Mutvei laborisse.