september 2012

Piusa liivakoopaid teatakse umbes sama palju kui Taevaskoja. Mõlemad on liivast veel ka. Erinevalt Põhja-Eestist, kus domineerivad paest looduse monumendid, on kagu-Eestis enamus monumentaalseid objekte liivset päritolu.

Põlvamaa piiril on koobaste sissepääsu ette ehitatud platvormimajake, kuhu pääseb sisse vaid giidi valvsa pilgu all ja lunastatud pileti abil. Pilet 3,9 eurot, perepilet 7,70. Kaardiga maksta ei saa. Pileti saab osta sealtsamast külastuskeskusest.

Seega, kui pole sularaha kaasas, siis saab ka teha maapealse tiiru koobaste kohal. Pooleteistkilomeetrine pikkus on kontimööda kõigile, ka väikestele lastele. Ratastooliga või lapsevankriga läbimise osas sada protsenti kindel pole alguses asuvate treppide ja metsaaluse konarliku tee pärast.

Võhandu matkarada on eeskujulik rada tutvumaks Eesti metsaga. Kuid mitte ainult. Kagu-Eestisse sattunud tahavad muidugi kohe ka Taevaskojas ära käia, kuid Räpinas peatudes on eel-Taevaskoja ka sealtkandist võtta.

Nimelt Tartu poolt lähenedes üsna Toolamaa bussipeatuse lähedal näitab viit matkarajale ja kohe raja alguses see ongi - korralik liivakivipaljand otse Võhandu kaldal, puutrepp viib ilusti alla, kust saab kena vaate (pildil).

(kuulutus on aegunud)

Kõik, kes pikemat aega reisil Eestist ära või hoopis emigreerunud, saavad IT Rottide veebikaamera abil kiigata pealinna südamesse otseajas. Eesti elektrooniline visiitkaart ehk Tallinna veebikaamera näitab, mis ilm on, kui palju on bussiradasid joonistatud ja kas ikka lipp lehvib Pika Hermanni tipus. 

Tallinn on pealinnana Eesti visiitkaart ja põline merevärav. Siia olevat kunagi sattunud isegi Araabia geograaf ja kartograaf Muhammad al-Idrisi (u. 1100–1166), kelle seitsmekümnest maakaardist koosnevas atlases „Geograafia“ (Palermo, 1154) on mainitud salapäraseid paiku Astlandat ja Kolõvani. Viimane on nimekuju slaavi kroonikatest, seotud müütilise Kaleviga, ja võiks nõnda osutada tänasele Tallinnale.