Mai 2009

Pakri poolsaare otsas saab teha lühida tiiru mõne tunniga või reisida terve päev jalgrattaga. Meie tegime lühida otsa, auto saab jätta majaka juurde parklasse.

Tee kulgeb panga äärt mööda, näha saab eesti kõrguselt teist juga, tuuleparki ja militaarrajatisi.

Kakerdaja rabas oleme käinud ka varem juba alates aastast 1995, kui järve äärde viis veel laugaste vahele pehmematesse kohtadesse pandud laudadega rajake. Nüüd on kõik tsiviliseeritud - mööda laudu saab põhimõtteliselt läbi raba (2,8 km). Aga tagasi? Möödunud aastal läksime tagasi sama teed pidi, aga see on ju igav.

Kaardid midagi ümber raba ei luba, GPS pakkus teekonnaks üle 15 km põhjast ja üle 25 km lõunast. Kuid suurendades märkasime siiski metsasihte, millest ei tea kunagi, kui läbitavad nad on. Otsustasime siiski lõunast proovida - seal jooksis raba alt üle pooleteise kilomeetri pikkune sirge metsasiht ja kui see juhtumisi läbitav on, siis saab ümber-Kakerdaja ringi teha juba alla 15 kilomeetriga, mis valgete õhtutega mais tundus juba sobivat.

Kui Normannide kuningast  William vallutajast oli saanud Inglise kuningas1066 aastal Hastingu lahingu võidu järel  jägas ta maad oma ustavatele parunitele. William of Falaise osutus väljavalituks ja tema nimi muudeti ka vastavalt kehtivale tavale ning temast sai William de Cockington. Kuna aga Normannid olid rahvas, kes kartsid Jumalat rohkem kui inimest, tegi William 1069 aastal külasse kiriku kus saaks massi kuulata. 12 sajandi algul jagas William oja kaheks, et paar miili eemal asuva Torre Abbey munkadele joogivett saata. Tänutäheks pidasid siis mungad kirikus massi ja matsid Williami ja ta naise kloostri õuele ...