oktoober 2006

Esimese lumega Lahemaa jugadel

Seekord oli vaikus peale, mitte enne tormi. Kui laupäevane orkaan end tühjaks oli puhunud, ronisime pühapäeval välja.

Lund oli sadanud. Ja mitte tavalist, vaid sellist pallikestega lund. Ehk siis mitte helvestest, vaid väikestest graanulitest koosnevat. Vesi jõgedes aga oli loomulikult vedel edasi.

Around Africa ehk 10 etapiga ümber Hiiumaa

Et kogu lugu ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et ühel laupäevasel õhtupoolikul tekkis meil mõte teha kodusaarele mööda rannikut ring peale. Meetod: jalgsi – et oleks õilsam, ning veini rüübates – et oleks pidulikum. Põhjus: et väljendada oma kiindumust Hiiumaa vastu.

Kui kogenenumad pärismaalased julgesid olla skeptilised meie esialgse plaani suhtes läbida vahemaa seitsme päevaga, loobusime asjatust praalimisest ja sõlmisime kihlveo kümne etapi ja umbes 326 kilomeetri peale.

KUMUs maailma parimad loodusfotod

Alexander Mustard - a href=Briti nõukogu teatab: 18. oktoobrist kuni 12. novembrini on Kumu kunstimuuseumis publikule avatud Briti Loodusloomuuseumi ning BBC loodusajakirja koostatud näitus ’Loodusfoto 2005’. Maailma suurima ja mainekama loodusfoto konkursile laekus eelmisel aastal 55 riigist 17 000 tööd, millest näitusele valiti 80 fotot.

Näitusel on üleval maailma parimad loodusfotod, kujutades elu hiilgust, dramaatilisust ja mitmekülgsust. Näitus rõhutab ka loodusfotograafia kunstilist poolt ning julgustab fotograafe looma julgeid ja provokatiivseid tõlgendusi loodusest.

Pühapäevane seiklus Nõmme Seiklusrajal

Seikluspargis midagi ka imikutele.Selle loo saatis meile Maret Naiskodukaitsest.

Vaata ka pilte Võrgu-aasa galeriis

Algas kõik maleva listi saadetud e-kirjast, mis kutsus kaitseliitlasi Nõmme spordikeskuses asuvasse Nõmme seiklusparki õppusele. NKK Tallinna Põhja jaoskonna juhatus tuli selle peale kokku, et  arutleda naiskodukaitsjate erinevatel maastikel võimalikult efektiivselt liikuma õppimise vajalikkuse üle. Kuna vajadus osutus ilmselgeks, saigi teoks see, et 1. oktoobril kogunes 13 naiskodukaitsjat aadressile Külmaallika 15a, kus eespool nimetatud seikluspark asub.

Novosibirsk-Altai

Siber 2006
Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi. Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.
Algas kõik kenasti,täitsime piiripunktis oma migratsioonikaardikesed ja rõõmsalt edasi.
Ning sealt need jamad hakkasid!

Seekord sai siis käidud Venemaal. See on endiselt täis avastusi.
Alustatud nagu ikka Pärnust,bussiga Tallinna,edasi bussiga Peterburi ja sealt lennukiga Novosibirskisse-“Siberi pealinna”nagu rahvasuu kutsub.

Nipp, kuidas pääseda Põhja-Koreasse

Pilt (C) Hyundai Asani kodulehelt./pPõhja-Koreasse pääsemine pole lihtne: viisat saada ülikeeruline, salaja ei maksa piiri ületada - saab kuuli. pealegi on P-Korea nüüd tuumariik ka, peaaegu.

Siiski on võimalus ka täiesti legaalselt jalg selle riigi pinnale tõsta, kirjutatakse Gadling.com-is.
Kumgani mäele saab Lõuna-Koreast nimelt peaaegu et üsna lihtsalt. Hyundai Asan on oma kodulehel lausa vastavat tuuri pakkumas. Kolm päeva maksab 610 USD ja selle raha eest saab kaks ööbimist, bussisõidu, ekstreemsused piiril ja Korea poolsaare ilusaima mäe vaated.

Piiril tuleb sekeldusi mobiiltelefonide, teleobjektiivide ja Lõuna-Korea propagandistlike väljaannetega (Põhjka-Korea jaoks on nad kõik propagandistlikud) Need asjad siis maksab maha jätta.

Köiekõõlumine Eesti kõrgeimal pangal

Pilt (C) Seikleja.com lehelt.Seikleja.com on hakanud sügise varjus pakkuma uut kõõlumisatraktsiooni - Ontika Seiklust.

Nagu nad ise ütlevad - sellist asja koged vaid kord elus. Kuid eks nad lubavad ikka mitu korda ka proovida, ma loodan.

11 000 krooni eest korraldatakse 20 inimesele köite abil sälkoru ületus (vinnad end ise köie küljes rippudes üle kuristiku), kahe paralleelköie abil saab veel ekstreemsemalt haigutavat sügavikku ületada ja lõpuks võib laskuda mööda Valaste juga.

Põhitegija selle atraktsiooni juures on muidugi tuntud Köieronija Toomas.

Koeraga Saaremaal rändamas

Lahkusin oma suvisest peatuspaigast Saaremaal plaaniga matkata Naistejärveni. Eelmisel aastal jõudsin pärast mõningast seiklemist samasse järvede gruppi kuuluva Koigi järve äärde, kasutades orienteerumiseks ainult Regio atlasest joonistatud skeemi. Seekord valmistasin retke põhjalikumalt ette, kuid Maa-ameti kaardi väljatrükid unustasin ikkagi maha. Seega tuli liikuda vaid mälu järgi. Vähemalt kompass oli kaasas.
 
Niisiis kõndisin, seljakott seljas, koos koeraga piki heinamaa-äärset kraaviserva. Võsasikust hüppas välja metskits ning jooksis üle niidu. Koer tahtis talle kohe järele tormata, kuid õnneks olin Lizzy-le veotraksid selga pannud ning veoliini pidi enda vöö külge kinnitanud, et ta mind sel moel edasi veaks ning liikumist kergendaks. Üsna varsti leidsin peakraavi ületuskoha, mille otsimisega eelmisel aastal kõvasti vaeva nägin.