Reisijututoa peaaegu et ingliskeelne nimekaim Traveller´s Tales sponsoreerib maailma parima 2006. aasta reisiloo valimist.
Solas Award antakse sellele, kes kõige paremini kirjeldab oma elamusi uues, ebatavalises reisikeskkonnas. Natuke saab raha ka:
Siia saab postitada kõik tehnilised küsimused, mis seotud Reisijututoa postituste, kommentaaride lisamise ja oma blogi pidamisega.
Suvisel laupäevahommikul oli kohe ilm nii ilus, et pidin liikuma hakkama. Kaalusin nii Kohtla-Järve kui Riia poole minemist. Aga kuna kell oli piisavalt palju, jäi Põhja poole minek ära. Jäi üle Lõuna.
Võru-Aluksne buss juhtus just paras olema. Paar tundi sõitu ja võisimegi mikrokast välja kebida. Vana hea Aluksne, kus kooliplikana piisavalt palju käidud sai, oli täiesti oma koha peal. Järve äärt mööda linna siisesõit samuti. Saare peal lossivaremed, laululava. Tagasi Võru bussini jäi parasjagu niipalju aega, et ma teps mitte õhtuse kojujõudmisega rahul polnud. Busse liigub ka Riia poole. Mis mõeldud see tehtud. Ostsingi pileti Riiga. 5-tunnine sõit 4,6 rahaühikut.
I travelled about a week in Croatia at Dalmatian coast and Croatian rocky islands by bike. By bus to Croatia from Estonia. My travel route included Zagreb, Split, Trogir, Zadar, Pag island, Rab island, Krk island, Cres island, Lovran, Opatija. Check the <A HREF=http://www.virtualtourist.com/m/.143428/article/153/6/?s=e>Travelogue - Croatia by bike</A> about this trip!<BR> Some facts: Population 4,500,000 inhabitants, 900,000 in Zagreb.
Andorra is the best place for shopping between France and Spain :) And nice mountain views of cource, too. They have skiing centres from where You can go only 5-6 hours to warm mediterrean sea coast. I was there in March and saw mountain skiing, but at evening I were in Spain, Barcelona, where was warm and no snow of cource :)
So, I added some pictures now. The first picture shows how looks Andorra border in March.
Kaido Einama
Eesti Ekspress, 27.07.2006
Hõimuvelled ungarlased on nii vastutulelikud, et aeg-ajalt on see lihtsalt piinlik.
Kõik on siin lahked, kõik on siin abivalmis. Kõik on valmis teed juhatama, korraldama, otsima vajalikke inimesi.
Tihtipeale küll inglise keelt ei osata, aga kohe leitakse keegi, kes oskab. Ja juttu meil jagub.
Esimeses külas, kus pidama jääme, otsib külavanem (kes võõraid keeli ei räägi) üles küla notari Ferenc Rozsahegyi, kes on kõva käsi saksa keeles. Uskumatu usinusega hakatakse meie eest asju ajama, samal ajal meid jaheda mineraalveega turgutades.
Hetke pärast on notaril telefoni otsas inglise keelt kõnelev turismiärimees László Schuster. Tema lubab rääkida nii Ungarist kui inimestest, aga järgmisel päeval, sest sel päeval on tal veel paarisaja kilomeetri kaugusel pealinnas äriasju ajada. Ta üritab telefoni teel kätte juhatada ka oma väikese pansioni keerulise nimega linna Satoraljaujhely külje all.
Kaido Einama
Eesti Ekspress, 20.07.2006
Slovakkiasse sisenedes olime üsna kimbatuses. Peale talviste mõnusate ja odavate suusakuurortide sellest riigist suurt rohkem ei meenunudki.
Loomulikult on Slovakkias väärt kohti külastamiseks ka suvel. Enne Euroopa Liitu oli see riik eestlasele tõeline hinnaparadiis, kuid ka ka praegu pole sealsetel hindadel häda midagi, ehkki väike tõus on toimunud. Kiiremini jõuavad hinnad meie omadele järele muidugi suusakuurortides, kus suvel on näha mägituriste, kirka käes, Tatratesse ronimas, ääremail aga võib endiselt nautida üliodavat toitu, soodsat teenindust ja meie jaoks veidi vanamoelist kommet kirjutada restoranides praad menüüsse komponentide kaupa.
Kaido Einama
Eesti Ekspress, 06.07.2006
(Nipernaadide tuur organiseeriti Euroopa Liiduga liitunud uute liikmesriikide elu-oluga tutvumise nimel)
Pargime oma auto Karli silla lähedal mäe otsas. Mootor pole veel välja lülitatud, kui juurde kargab mees ja asetab kiire liigutusega kojamehe alla paberi. Mida-mida?
Nii algabki meie esimene kontakt Tðehhis. Hüppame reipalt autost välja ja loodame alustada reisi ühe kafkaliku seiklusega Praha ametnike juures. Kafka muuseum on ju ka sealsamas, ainult mõnisada meetrit. Paraku pole pikka juttu oodata, meile näidatakse rahanumbrit, mis vaja paberi eest maksta, ja seejärel ametniku huvi välismaalaste vastu raugeb.
New York Times kirjutab, et peagi on reisijal võimalus pääseda viimasest pealesunnitud vestlusest check-inni leti ääres enne hotelli numbrituppa pääsevate linade vahele langemist. Nimelt katsetavad hotellid uut elektroonilist check-inni, et ei peaks väsinuna hotelli jõudes ootama administraatori leti ääres sabas, täitma rutiinseid ankeete ja ootama oma toa võtit või uksekaarti.
Suvel pole põhjust lumelauateemat täitsa ära unustada. The Guardian kirjutab, kuidas marokos (ja miks mitte ka Tuneesias või mõnes muus kõrberiigis) lumelauaga düünidelt alla kihutada samamoodi nagu talvel lumenõlvadelt.
Nagu seal mainitakse, on liiv ja lumi ikka hoopis teisest puust libisemispinnad. Lumi, nagu lugeja ilmselt oletas, on ikka libedam. Liiv kulutab, nagu lugeja ilmselt ka oletas, lauda ikka veidi rohkem. Kuid jätab vähem sügavaid kriime. Liivaga suurt slaalomit teha ei saa, pigem kihutatakse sööstlaskujana alla. Ja ülestulek on oi kui vaevaline - kõrbes "suusalifte" u pole, on vaid pehme liiv ja sumbata tuleb selles, päike pähe kõrvetamas.
Airplane started from Tallinn at right time and was in Africa for about 4 hours. Nice, warm weather. In april, there is still snow in Tallinn.
In Monastir, we swapped some tourists (couple of lithuanian guys were in our bus and some estonians in Lithuanian bus) and travelled to Sousse.
Esimene lennureis lastega koos. See tähendas siis topelt pagasit, titekäru, pudeleid, putrusid ja tagasi tulles veendumust, et Läti ja Soome on lastega reisimiseks kauged kohad küll.
Egiptus on üks neist paljudest kohtadest, mida PEAB nägema! Mina käisin seal koos oma õega (jaanuar 2006) Eks reisitud on varemgi, kuid kaugele...soojale maale pole ema meid veel üksi lasnud. Mina olin siis 16, õde 18 (nüüd oleme aasta vanemad). Kodus käis meeletu pakkimine...Eestis oli siis nii külm, aga meie pistsime kohvrisse oma kleidikesed, seelikud. Kui ema meid lennukile oli saatnud ja me õhku tõusime....oh seda õnne! Kirjeldamatu vabadus puges hinge.
Eelmine aasta jäi vist vahele, kuid sel suvel jõudsime rattaga Paljassaares ära käia. Marsruut oli veidi teine ja nähtu ka.
Alustasime, ime küll, hoopis Tondilt, kust sai raudtee äärt pidi mööda teed Tulika ja Sõle tänavale. Siis jalgrattateed pidi Koplisse, mis laupäeva päeval oli suhteliselt rahulik kant. Majad on seal juba üle ühe üsna kobedad, raha ja renoveerimine jõuab ka sinna.
Otsisime üles Kopli Liinid, et ikka see legendaarne koht ka ära näha enne, kui sinnagi kerkivad väljast plastist ja seest kipsist majakesed, väga kallid /merevaade!
Ükskord tuleb see aeg, kui pinnapealsest tutvusest merega tuleb edasi minna - süviti tutvumisele. See aeg jõudis siinkirjutajale kätte esmaspäeval, kui Mart Reimann kutsus proovisukeldumisele - on neil selline võimalus Valkla rannas avatud merekeskuses.
Tuult oli merel parasjagu ja kitesurfarid ehk lohelaudurid nautisid õhu kiiret liikumist täiega.
Merekeskuses, mis tegelikult on siiski miskit enamat kui terrassiga putka rannas, nagu Mart Reimann rõhutab (terve rand ja vaba õhk on toimumiskoht) valitses aga esialgu vaikus, kui välja arvata üksik skuuter, mis rannavees ringi tiirutas. Teised saabujad olid veel Tallinnast teel. Iseenesest oli see ettevõetava retke jaoks ka mõnes mõttes positiivne - tuul vaibus õhtu jõudes ja silmapiiril hakkasid hajuma ka Venemaalt tulnud metsapõlengust tekkinud suitsupilved. Vee all seega võis olla juba selgem ja ilusam.
Londoni lennujaamades valitseb hetkel kaos, kuna terroriohu tõtu ja väidetavalt suure terroriplaani paljastamise tõttu ei lasta ühtki reisijat käsipagasiga lennukisalongi.
Briti julgeolek teatab, et alla taheti lasta 6-10 USA reisilennukit, kasutades selleks vedeliklõhkeainet. Praegu kontrollitakse kogu pagas vedelike suhtes üle.
Peale öist vihma sai selle töise suve laupäev veedetud Kaberneeme-Ihasalu rannas. Tegelikult väga ei kahetsegi puhkusepuudust juulis, sest kõik nurgatagused on sel kuumal kuul jõmme täis. Ja parme ka, kes hammustavad taldadeni paiste. Aga muidu on muidugi lahe looduses :)
Kaberneeme restos hommikusöök tehtud ja WiFi testitud, asusime skuurimürina saatel teele poolsaare tippu. See polnudki (veel) eravaldus - sai randa ja puha. Öine vihm oli metsaaluse veel märjana hoidnud. Aga lõkkeasemeid oli igal pool ja mõni lõke oli natuke ka pesast välja läinud. Nii need tulekahjud tekivadki.
Copyright 2026. All rights reserved
Designed by Zymphonies
