Mai 2005

Kolmkümmend Eesti mõisat teevad sel suvel uksed lahti 28.mail, 5.juunil, 11.juunil, 30.juunil, 9.juulil ja 23.juulil. Tutvustuskampaania "Unustatud mõisad" ettevõtmise korraldajad arvestavad kokku ligi paarikümne tuhande külastusega.

"Ettevalmistused on tõsised olnud ja iga osalev mõis pakub peale tavapärase tutvustusprogrammi ka palju muud," ütles ettevõtmise üks põhikorraldajaid, Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Urmas Tuuleveski pressiteates.

Möödunud aastal korraldati giidiga mõisaekskursioonidele lisaks mitmeid kontserte, nüüd on lisandunud ka käsitöömeistrite töötoad, kus oma oskusi jagavad nii pitsiheegeldajad, korvipunujad ja sepad.

Eesti Päevaleht, Meeste Elu, 16.05.2005

Kaido Einama

„160 meetri pärast olemegi kohal,” ütleb geodashingumängija ja sumpab kevadiselt porisel kartulipõllul edasi. Eesmärgiks on jõuda keset põldu ühte täiesti kindlasse punkti, kus pole muud kui paar kartulivääti sügisesest koristusest.

Kuigi Looduse Omnibuss rändab kogu aeg kuskil, juhiksin tähelepanu seekordsele reisile Alam-Pedjale. Reisijututoa seltskond pole seal käinud, portaalikülastajad aga ehk mõned juba on. Koht on huvitav, maksab vaadata.

Kirjeldus siin:

Laupäeval, 14. mail 2005

Retk Alam-Pedja looduskaitsealale.

Nodsu Tours

Kevad toob uut algust. Nii meiegi ellu. Leidsime vee ja kanuu – kiiruse, jõu, adrenaliini allika, piisas vaid korraks sattuda selle juurde, kui huvi kasvas ja kasvas ja ... kasvab edasi.

Saime nii suurt indu, et võtsime peale mõne korra trenni ette Leevi Slaalomi. Kohale jõudes näis see küll võimatu, kuid me entusiasm jäi meiega ja tasus kuhjaga ära. Kõik oli oma parimas kooskõlas, norida võib ainult ilmaga, mis veel kevadsooja ei tahtnud anda, samas säästes meid lausvihmast, lumest või mis iganes võimalikust-võimatust. Oli vaid külm – sellegi vastu oli võimalusi palju, alustades tulest ning lõpetades sellega, et piisas kanuusse istuda ja sõuda.

Äripäev, Puhkepäev, 6. mai 2005

Kaido Einama

Rühime niiskel vooreharjal murdunud kuuskedega kaetud künkale ja oleme rahul – tegemist on mägironija suurima väljakutsega Harjumaal.

Sinililledele mitte astuda püüdes vallutasime nii 103meetrise mäe. Ehkki iga alpinisti unistus on tõusta mõne kontinendi kõrgeimale mäele, rahuldab highpointing-matkajat ka näiteks seesama vaid sada meetrit merepinnast kõrgemal asuv tipp. High­pointing on klassikalises mõttes riikide (või osariikide) kõrgeimate looduslike tippude vallutamine. Veidi vähem klassikalises mõttes ja siinsetele oludele paremini sobivaim highpointing’u reisistiil on County Highpointing ehk maakondade tippude rünnak.

Teeliste kirikud ootavad kõiki rändureid, kes otsivad väärt peatuskohta või vajavad öömaja.

Avalehel kirjutab piiskop Einar Soone:
"Viiendat aastat on paljude Eestimaa kirikute uksed suveajal avatud ka siis, kui seal ei peeta jumalateenistusi, ametitalitusi, palvusi või kontserte. Avatud pühakoja uks on teelistele ja ränduritele märgiks kiriku avatusest inimestele ja kutseks sinna sisse astuda."

Harjumaal näiteks saab öömaja või telkimisplatsi järgmistes kirikutes:

EELK Harju-Jaani Ristija Johannese kirik
EELK Jüri kirik
EELK Kose Püha Nikolause kirik
EELK Kuusalu Laurentsiuse kirik
EELK Nissi Maarja kirik
EELK Tallinna Püha Vaimu kirik
EELK Tuhala Kaarli kirik
EEKBKL Evangeeliumi Kristlaste Viimsi Vabakoguduse palvemaja
RKK Pirita klooster

Millist rattamarsruuti Põhja-Kõrvemaal soovitab Reisijututoa toimetus? Nii on küsitud juba rohkem kui kord ja ega siis midagi, parimaks vastuseks on avaldada tänane Kõrvemaa-matka kaart.

Põhja-Kõrvemaa on üks enimkülastatavamaid rattamatkapiirkondi Eestis, võib nüüd julgelt öelda, nähes neid rahvamasse, kes vastu volbriööd mõnekraadise soojusega sompus ilmaga siiski sealkandis luusisid. Piirkond on kui rattamatkaks loodud ja seda teavad juba paljud.

Ühepäevaseks rattamatkaks saab Tallinnast või Tartust kohale rongiga. Meie alustasime Aegviidu raudteejaamast kell 11, mis on paras üheks laupäevaseks väljasõiduks. Esialgne suund sai võetud Aegviidu spordikeskusele, mis jääb asulast veidi põhja-ida poole, ehk siis raudteejaamast põhja pool kulgevat teed pidi edasi ida suunas ja siis juba siltide järgi puhkekeskuseni.