aprill 2003

Kui jää muutub nõrgemaks

Äripäev, Puhkepäev, 14. märts 2003

Kaido Einama

9. märtsil kell 15.35 teatati, et Tallinnas Pirita teel on rannast umbes 1,5 km kaugusel laevatee lähedal kaks inimest jääl. Jääl olid Andrei (s. 1988) ja Aleksander (s. 1986), kes tulid ise kaldale ja anti politseile üle. Päästeteenistus ja Merevalvekeskuse kopter olid valmis alustama päästeoperatsiooni.

Kuigi jää on ligi pool meetrit paks, on merel liiklemisel omad ohud. Seal sõidavad laevad, nende teele jäädes aga võivad merel jalutajad ohtu sattuda.

Mägimatka põhivarustuseks võta hea tuju

Äripäev, Puhkepäev, 11. aprill 2003

JARMO SARNET
Puhhi Matkaklubi eestvedaja

Kui vastad küsimusele “Kas suudan seada grupi huvid kõrgemale isiklikest ja ei virise?” jaatavalt, siis võib minna mõnele pikemale eestimaisele matkale ja alles siis hakata mõtlema mägedesse ronimisest.

Edasi tuleb selgeks teha, kas on soov minna mägedesse omapäi (mägedesse ei minda üksinda, vaid alati grupina) või matkaklubiga. Matkaklubiga mägedesse minek on lihtsam ja ohutum, kuna kogu töö, alates marsruudist kuni menüü koostamiseni tehakse ära.

Tallinn-Jägala-Tallinn

Link:

Reisijututuba, 17. aprill 2002

Trillian reisijutukast

Vt ka 2004. aasta matka samal marsruudil

Ühepäevane reis Tallinnast Jägala jõe äärde ja tagasi pole rühkimine mööda Peterburi maanteed. See marsruut, mis siin kirjeldatud, lõikab vaid kaks korda suurt liiklusmagistraali, ülejäänud aja kulgeb aga valdavalt asfalteeritud, vähese liiklusega kõrvalteid pidi.

Reisijututuba on ühiselt sama marsruuti matkanud juba teist aastat. Sel kevadel, enne suurt lumesadu, lisandus jalgrattatiirule ka peatus Ülgase koobastes - koht, kus järgmine kord korraldada väike speleomatk.

Mallorca päästab Barcelonas hättasattunu

Palmialleee viib Mallorca Linke:

Rannad

Liivarannad asuvad põhiliselt saare lõuna- ja idaosas. Playa de Palma rand on 5 km pikk.

Söök

Kolmekäiguline lõuna 80 kr, eelroad 40-90 kr Kvaliteetvein al. 80 kr, lauaveinid al. 20 kr

Transport

Transmediterranea laevad, sinna ööbimisega kajutis ca 12000 peseetat, tagasi kiirlaevaga 3,5 h ca 9000 peseetat

Mida vaadata

Raekoda Piiskopi palee, Almudaina palee, Araabia basseinid (a la saun), Katedraal, Mallorca muuseum, Hispaania Küla, Genova koopad.

Võlusaare vangid

Reisijututoale, 31. juuli 2000

Krista Dudarenko

“… Siis järgne mulle saarel, millel valitseb rahu. Kus mehed eales ei kiirusta ega naised ei vanane; ja sõnu ei kulutata asjata. Kus päike särab kauem kui kuskil mujal ning Leedi Kuu liigub oma teel aeglaselt, jõudeolemisest unisena. See saar on Majorca”.

(Santiago Rusinol)

Mallorca tänavPealinnas Palmas maandudes on õhusooja +25 kraadi (Tallinnast lahkudes seevastu vaid ebasõbralik +14).

Ilm on kergelt vines, ent oodatud troopilise varjundiga.

Oleme igati ootusärevas meeleolus ja samas teeme esimesed fotod lõbusalt sulisevatest purskkaevudest ja üleni säravlilladesse õitesse mattunud põõsastest, mida hiljem saarel üha ja üha kohtame ning mis oma lopsaka iluga alati silma rõõmustavad.

Kanaari saared unustatud

Krista Dudarenko pilt, 2001.Pühapäevaleht, 1997

Kaido Einama

Olid ajad, kui Kanaari saared olid Eestist välismaale reisija prestiiþireis. Pärast Kanaare tuli kõik muu: Pariis, London, New York. Nüüd käivad Kanaari saartel need, kellel kunagi see nimi kõrvu jäänud või need, kes harjumusest eest leida mugavaid muretuid liivarandu ikka sinna lihtsalt puhkama sõidavad. Ilma kurnavate ekskursioonide ja tüütu bussisloksumiseta.

Kanaarid kui kuritahtliku logelemise sünonüüm on praegugi oma mõjujõus, kuigi saar iseenesest on peale liivarandade ka vanade ja ajalooliste vaatamisväärsustega. 1500 kilomeetrit Atlandit eraldavad Euroopast saari, mida peetakse iidse Atlantise ainukeseks vee peale ulatuvaks osaks.

Barcelona upub turistidesse

Purjekaid murdu sõna otseses mõttes.Estraveli kliendileht ESTraveller, september - oktoober 2001
Kaido Einama

Käesoleva artikli autoriks on Äripäeva arvutirubriigi toimetaja Kaido Einama, kelle hobiks on ka interneti reisiportaali Reisijututuba tegemine. Kataloonia pealinn Barcelona erineb mitut pidi muust Hispaaniast. Esiteks - seal on valgepäised ja pikad inimesed. Teiseks - nad räägivad oma keelt, katalaani keelt. Kolmandaks - Kataloonia piirkond on Hispaania ülejäänud osadest enam arenenud piirkond.

Üks riik, kaks süsteemi, miljard inimest

Äripäev, november 1999

Raivo V. Raam

Pole magusamat aega Hiinasse sattumiseks, kui mõne riikliku tähtpäeva eelne periood. Ja Hiina RV 50nda juubeli tähistamiskampaania oli just üks selliseid. Kevadel Pekingis käinud kurtsid, et paljud turismiobjektid olid tellinguis ja neile ei pääsenud ligi. Septembri viimaseks nädalaks oli aga kogu ehitusrämps Hiina pealinna peatänavailt ja väljakutelt eemaldatud ning asendatud kommunistlikule ideoloogiale kohase butafooriaga.

Hiina: välisturiste hoitakse omaette

Päevaleht, 1995

Nii nagu mõni aeg tagasi Eestis välismaalasi pärismaalastest
rangelt eraldi hoiti, on ka Hiinas sarnased kombed säilinud
siiani. Turistile pakutakse spetsiaalset raha, nn. sertifikaate,
neile on eripoed, hotellid, spetsiaalsed lõbustuskohad.
Muidugi ei astu keegi risti teele ette, kui välismaalane
temale mõeldud "mängumaalt" väljaspoole astub, kuid

Gröönile meeldibki poolik iseseisvus

Päevaleht, 21. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Kangerlussuaq-Tallinn

“Kui komistad lennukitrepil ja murrad jalaluu, hakkavad innuiidid südamest naerma,” selgitas 32 aastat Gröönis elanud Ole Oxholm saarerahva ja eurooplaste mõttelaadi erinevust. Kaheksa aastat grööni kultuuri Põhjalasse eksportinud Oxholm jätkas: “Innuiidid ei naera kahjurõõmust, nad on südamest õnnelikud, et murdsid üksnes jalaluu, mitte aga kaela.”

Jäämüts poolunes saurusena

Eesti Päevaleht, 14. juuni 1998

REIN SIKK
Kangerlussuaq–Kopenhaagen–Rakvere

Loodusimena pole Grööni mandrijääle võrdset. Miljardid tonnid aastatuhandete vanust jääd liigub ja häälitseb mudalaamas lesiva poolunes saurusena. “Kui sa enesetapja pole, siis ära roni ligemale,” hüüdis võimsa dÏiibi roolist Jim Hufsey, USA Kangerlussuaqi lennuväebaasist Gröönimaale maha jäänud mees, kes nüüd huvilisi mandrijääle sõidutab. Hetke eest oli Jim oma masina poolesaja meetri kõrguse jäämassi veerde keeranud, nüüd kibeles lahkuma. Kunagi ei tea, millal ülalt pudenev majasuurune jäätükk auto lömastab.

Grööni keel ei löö läbi

Grööni pealinna Nuuki valitsusasutused on taanikeelsed

Eesti Päevaleht, 11. juuni 1998

REIN SIKK
Nuuk-Rakvere

Inussutissarsiorsinnaajunnaarallaarnersiutaarukkallartariaqaleraluarnersoq-una? on pikim gröönikeelne sõna, mis oma 77 tähega pretendeerib ka maailma pikima sõna tiitlile. “Ma mõtlen, kas me ei peaks sellelt inimeselt ära võtma ajutise töövõimetuse eest saadavat pensioni,” selgitas sõna sisu Nuuki lastekirjanik ja kooli-õpetaja Pia Rosing Heilmann. Ta lisas, et grööni keel sarnaneb pigem hieroglüüfe kasutatavate keeltega, mitte Euroopa omadega. Grööni sõnad sünnivad baasväljendile silpide ja lõppude liitmisest. See teebki sõnad pikaks.

Verine maks avas innuiitide südamed

Hülgemaks on Gröönimaal delikatess, kajakasupp aga tavaline roog
Eesti Päevaleht, 6. juuni 1998
REIN SIKK, Nuuk

Tõstsin auravast hülgest lõigatud verise maksa suu juurde ja hammustasin, saatjaks kalaturu innuiitide pilgud. Grööni tähtsaima delikatessi söömise mõju oli silmapilkne – hetke eest tõrjuvad olnud kalamüü-jad, linnusulgijad ja hülgenülgijad avanesid kui nõiavitsa väel. Nendega koos verisest maksast hammustaja võetakse omaks.

Ahvide kalju Gibraltar

Raha: inglise nael, hispaania peseeta 1GBP=19EEK, 1ESP=0,1EEK loo ilmumise ajal

Hinnad: Bensiin Super 4.20EEK Shoti viski 45EEK Postkaart 5EEK Praad 60EEK Enne Gibraltarile jõudmist tuleb ületada valgusfooriga lennuväli.

Pühapäevaleht, 1996 september Kaido Einama

Kuus ja pool ruutkilomeetrit kaljut Gibraltari väina Euroopa–poolel on ihaldusväärne paik. 440–meetrine kalju, mille alles hiljuti turistide hordid avastasid, on maiuspala olnud kõikidele maailmavallutuslike plaanidega suurriikidele. Praegu kuulub maatükk inglastele ja ahvidele. Inglased Gibraltaril peavad eestlasi rohkem "valgeteks inimesteks" kui näiteks naabreid hispaanlasi.

Filipiinid: kauge unistus põrgust ja paradiisist

Pühapäevaleht, veebruar 1997

Kaido Einama

Tundmatud saared Vaikse ookeani keskel - Filipiinid - on eestlaste jalajälgi veel väga hõredalt täis. Eelmise aasta lõpupoole seal käinud golfimeeskond sai MM-võistlustel küll päris viimaste hulka, kuid reis ise oli väärt kohaleminemist. Kaugest maast räägib AGE reklaamibüroo projektijuht Karin Kilp.

Metsik aastavahetus



Metsik oli seekordne aastavahetus, ekstreemselt metsik, võrreldes varasematega.
Tähistas seda aastavahetust sügaval Endla rabas, pisikeses romantilises matkamajakeses. Seda hoolimata väljas paukuvast pakasest, kolmekümnest külmakraadist ning üliraskest ligipääsust peopaika.

Käies aastaringselt ning iga ilmaga seiklemas kõikjal Eestis, ei tahtnud sedagi tähtpäeva kusagil linnas tähistada. Metsik loodus sobis kõige paremini uue aasta vastuvõtuks. Sestap siis Endla raba.

Öö Kotkasaarel

Öö KotkasaarelKotkapilgule avaneb kõrgusest silmipimestav vaade all laiuvatele väljadele. Ümberringi on raba, üksikud puudega saarekesed sellest esile tõusmas, kauguses metsaviirg. Loodus on vaikne ja talviselt kaunis, pilvepiirilt pudeneb üksikuid lumehelbeid. Natuke eemal vaatekohast on püstkoda ja lõkkekoht, edasi vaevumärgatav jalgrada soole suundumas.

Selline pilt paistab igale matkajale, kes talvisel ajal ronib Rüütli raba serval vaatetorni tippu. Ida-Virumaal, Iisakust veidi Tartu poole asuva raba leiab Kotka matkaraja teeviitade järgi. Riigimetsa Majandamise Keskuse initsiatiivil on korrastatud rappa viivad teed, ehitatud matkarajad ning laudteed, püstitatud lõkkeplatsid ja väiksemad ehitised. Matkaraja enda kogupikkus on ca. 6 km; sellest 1,5 km rabamaastikul, enamus aga metsade ja vallseljakute rüpes lõpp-punktiga Iisakul.

Miks seigelda Eestis?

Milleks koguda aasta otsa raha sukasäärde ning see siis talvel ühe korraga soojal maal ära laristada? Vedeleda basseini serval, mis ei erine Eesti omadest? Igavleda ööklubi ukse ees, kui taskuraha kulutatud? Jalutada ekskursioonigrupiga mööda tolmuseid tänavaid ning lõpuks tõdeda, et midagi ei nähtudki? Teha fotosid, mille mõte seisneb vaid sõprade ees uhkeldamises? Tulla tagasi Eestisse – päikesest ära põletatud ja vaimselt rahulolematu?