Looduskalender

Saarepuu mõistatusest

18 tundi 37 minutit ago

“Mõista-mõista, mis see on? Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?”

Küllap tuleb teile lapsepõlvest see mõistatus praegusel hingedeaja mõistatamisajal tuttav ette?

Raamat, muidugi raamat!

Aga mind on alati pannud pead murdma, miks vanarahvas just need kaks puud oma raamatut iseloomustavasse mõistatusse valis.

Ehk sellepärast, et need on esimesed puud, millel sügisel lehed kõige varem maha tulevad?

Toomingad on raagus juba septembri alguses ja saartel võivad praegu üheainsa ööga lehed kõik kolinal maha kukkuda.

Looduskalender

Belgia taas ilma huntideta

19 tundi 47 minutit ago

Foto: Valeri Štšerbatõh

2018. aasta jaanuaris ületas rahvusvahelist uudiskünnist nooruke emane hunt Naya, kes kümne päeva jooksul Saksamaalt läbi Hollandi Ida-Belgiasse rännates ligi 500 kilomeetrit läbis. Nüüd on Naya taas üle-Euroopalistes uudistes - enam kui tõenäoliselt langes emahunt koos oma järglastega salaküttide ohvriks.

Aasta Loom

Nääred

1 päev 19 tundi ago

Meie peres on üks “tüütustaim”, mida alati lapsele näitan, kui kusagil kohtan. See on harilik näär. Kui püüan jalutades, teda nähes, jälle temast rääkima hakata, siis kostab kiiresti “Jah, ma tean! Jah, ma tean!”

Looduskalender

Vaatame Eesti loodusrekordeid - VIII osa

2 päeva 16 tundi ago

Rekord nr. 22. Pikimad oosid.

Eesti pikimad oosid leiab Neeruti-Porkuni oosistikust. Kokku ligikaudu 14 kilomeetrit. Algavad nad siis Neeruti maastikukaitseala põhjaosast, Sõmeru-Pärnu maanteelt ja lõppevad Porkuni maastikukaitsealal, Porkuni lähistel. Tegu on pikimate Eesti oosidega.

 

Looduskalender

Lugu julgest porrist

2 päeva 18 tundi ago

Käisin tütrega peale kooli Tartus Toomemäel jalutamas. Ja lisaks lummavale lehekullale, seisavad selles ilus ka sünkmustad vahtratüved. Aga neil puudel on elu. Just praegu tulevad sügavalt metsarüpest välja sellised linnud, keda me tavaliselt oma kodude ümber ei näe. Üks neist salapärastest saadikutest on porr. Nägime teda vilkalt ümber puu askeldamas ja peaaegu nii lähedalt, et puuduta või käega. Linnuke pole metsasügavuses inimkoletisi näinud.

Porr on imepisike linnuke. Vanarahvas on teda rähniks pidanud. Ja nimegi on ta rähnide põristamisest saanud.

Looduskalender

Koprakaamera lõpetas ülekande Uras

2 päeva 20 tundi ago

Maikuu lõpus Pärnumaale Kilingi-Nõmme jahialale paigutatud koprakaamera lõpetas ülekande.  

Uras oleva kuhilpesa juures tegutsesid kaks kobrast selle ajani, kui ühte looma tabas äkki murduv puu. Puu langes sedavõrd kiiresti ja ootamatult, et vees olnud loom ei jõudnud langeva tüve alt põgeneda. Peale seda juhtumit ei õnnestunud enam näha kaamerapildis kahte kobrast korraga. Üks loom toimetas igapäevaselt kaamera ees veel nädala jagu, järgneval nädalal oli näha aasta looma vaid paaril korral ja seejärel kadus sootuks.

Siia videomeenutus täpsest tabamusest: 

Looduskalender

Paleoblogi: “Kõuekivid ürgmerest”

3 päeva 19 tundi ago

See nädal räägin ma… *trummipõrin*  TIGUDEST!

“Aga mis kõuekivisid sa siin pealkirjas lubasid?!”, Sa võid küsida. Tuleb välja, et päris mitmel korral on Eesti arheoloogid leidnud tigude kivistisi ürgsetest ja keskaegsetest matmispaikadest. Üldjuhul kandis vanarahvas kivistisi kaasas näiteks ripatsitena. Vägagi tihti usuti kivististe maagilistesse võimetesse või siis arvasid vanaaja inimesed lihtsalt, et “Kena kivi, teeks ehte!”.

Looduskalender

Aialinnupäeviku tänavune hooaeg on lõppenud

4 päeva 20 tundi ago

Nädalavahetusel lõppes suvise aialinnupäeviku tänavune hooaeg. See tähendab, et sel nädalal tehtud vaatlused enam arvesse ei lähe, kuid kõik 1. märtsist 6. oktoobrini tehtud vaatlused sobivad.

Looduskalender

Rändlindude vaatluspäevade kokkuvõte

5 päeva 12 tundi ago

Linnuvaatlejad Põõsaspea neemel

Nädalavahetusel, 5.–6. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch vaadeldi kokku 99 100 lindu. Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn. Kõiki nädalavahetusel tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist eElurikkus.

Looduskalender

40. NÄDAL 30.9.2019.- 6.10.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

5 päeva 19 tundi ago

Sookased värvunud lehtedega

Nädala esimene pool oli väga soe, vahelduva pilvisusega ja aegajalt sadas vihma. Nädala sajusummaks kogunes siinkandis 6...7 mm.

Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani ööpäevaringselt viiest kraadist kõrgemana ja maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeviti 12...15 kraadini. Nädala kõige soojema päeva (esmaspäeva) keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,5 kraadi, mis ületas viimase 97 aasta keskmist nelja kraadi võrra.

Looduskalender

Õnnelike juhuste jada viis sel aastal juba teise uue kiililiigi avastamiseni

5 päeva 20 tundi ago

12. septembri hommikul plaanis looduse- ning fotohuviline, Väike-Maarja Gümnaasiumi keemia- ja geograafiaõpetaja Jaanus Uibu pildistada liblikaid Kiidjärve ümbruses, kuid jäi Tartus rongist maha. Et ilusat päeva mitte raisku lasta – hommik oli päikseline ja seega putukatele soodne –, suundus ta jalgrattaga Ilmatsallu. Ilm pöördus, tõusis tuul ja taevas läks pilve.

Looduskalender

Oktoobri esimene nädal. Tormipoja tembutused

6 päeva 19 tundi ago

Kuigi viimastel nädalal olla tormilained olnud suuremad rannikualadel, tabas mind eelmisel nädalal maakoju minnes üllatus. Torm oli küüned taha saanud suurele vanale pärnapuule, sellisele, kus kodukakk peitu otsis ja kevadeti huikamas käis. Tõsi, tühi oli ta juba seest aastakümneid, sealt sai ikka urgitsetud materjali mesilaste suitsikusse. Aga nüüd on vana põlispuu läinud. Läinud parematele mesilasesuminat täis maadele. Pean otsima mehe, kel vaja nikerdamiseks head pärnapuitu, et vana põlispuu ka siin edasi elaks.

Looduskalender

Kasetriibud

1 nädal ago

Aasta kõige pimedam aeg on käes.

Sügismasendust suudab peletada ainult keskpäevane päike, mis muudab kõik puud kullakoormateks ja vahtra ladvaoksad pidevaks punaseks päikesetõusuks. Aga läheb veel aega ja sügistormid sikutavad selle kauni rüü puudelt, järgi jäävad vihmamärjad tumedad tüved ja porihall maapind.

Siiski, siiski on üks õilishing looduses, kelle kuub on valgemast valgem ja kes oma lehitu musta oksakäega otsekui viipaks lumele – “tule juba, näe, mina olen sama valge, teeme ilma taas helgeks”.

Looduskalender
Checked
14.10.2019 04:32
Asu Looduskalender voog teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.