Looduskalender

MÕTISKLUS: Laps ja mets

11 tundi 54 minutit ago

Ta on kõigest laps keset metsa. Kui ta suuremaks saab ja küsib: „Kuhu kadus mets?“ Kes talle vastab?

Hetkel poeb ta isa kaissu, sel ajal kui isa arvutiekraani silmitseb. „Vaata pojake, siin on kirjas, et meie riigis on metsamaad lausa 53% maismaast, aga kui neid numbreid täpsemalt uurida, siis tuleb välja, et küpset metsa on meil tegelikult ainult 14% pindalast. Kas sina tead, mis on küps mets?“ Poeg raputab pead 

Looduskalender

2. NÄDAL 1.1.2018.-7.1.2018. Jõgeval ja selle ümbruses

1 päev 11 tundi ago

Lumeta künnipõld ja härmas puud

Nädala algus oli tuuline. Esmaspäeval ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 16 m/s. Lund oli maas väga napilt - künnipõllud olid peaaegu täiesti lumeta, rohumaadel ja orasepõldudel oli siiski "aukudega" õhuke lumekiht veel peal.

Vähese taimkattega põldudel ja künnil tekkis tuuleerosioon. Lumi kattus tuule poolt peale kantud mullaosakestega ja muutus pruuniks.

Esmaspäevast kuni kolmapäevani mõõdeti päeval veel õhus väheseid plusskraade, nädala teisel poolel aga enam mitte.

Looduskalender

VIDEO: laanerähn toidumajas

1 päev 15 tundi ago

 

Olen „niiii happy“, et juhtusin esimest korda, täna nägema oma linnusööklas emast laanerähni ehk kolmvarvasrähni (linnumääraja järgi tuvastasin).

Söögipaigas on eraldi seemned ja oksal ripub rasvapallide rivi metallvõrgus. Seda viimast kasutab usinasti oma kõhu täitmiseks suur-kirjurähn. Aga ilmselt kolmvarvas seda teha ei saa. Ta keerutas küll  lenneldes ja seda sarapuuoksal istudes piidles, kuid ei riskinud.  Lind maandus korraks maha, et sealt pudenenud seemneid napsata, pikemalt toksis  nokaga kasetüve kallal ja läinud ta oligi.

Looduskalender

Lindude sulestiku mikrofloorat mitmekesistab koduloomade lähedus

1 päev 16 tundi ago

Valdav osa looduslikust mitmekesisusest on küll mikroskoopiline ja silmale märkamatu, kuid vaieldamatult oluline. Näiteks seedesüsteemis elutsevad mikroorganismid aitavad selgroogsetel keskkonnast vajalikku energiat omastada, kehapinnal asuvad mikroorganismid kaitsevad organismi mitmete haigustekitajate vastu ja võivad oma elutegevuse produktide abil muuta linnu sulestiku kulumiskindlamaks.

Looduskalender

VIDEOD: elu jäätuva Matsalu lahe rannikul

2 päeva 13 tundi ago

 

Kanakull       Accipter gentilis

 

Madala, pea nullilähedase vee soolsusega Matsalu laht jäätub, näha on veel üksikuid lahvandusi kuna pinnavesi on juba kergetes miinuskraadides. Näis milliseks muutub vaatepilt homseks sest lubatakse tugevaid lõunakaare tuuli. Kühmnokk luiged liikusid Tekkiva jää eest Matsalu lahest välja.

Looduskalender

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

2 päeva 15 tundi ago

 

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil üleni punane pealagi, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega sama nägu.

Looduskalender

Loodusõhtul Rahvusraamatukogus näeb Rein Marani filmitud unikaalseid kaadreid aasta loomast – ilvesest

3 päeva 3 tundi ago

Esmaspaspäeval, 15. jaanuaril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis toimuval loodusõhtul, mille kangelasteks on aasta loom ilves, teised meie metsade valitsejad karu ja hunt ning uustulnukas šaakal, esineb lisaks Eesti loodusfilmi Grand Old Man´ile Rein Maranile ka loomauurija Peep Männil. 

Ülevaate suurkiskjate, samuti uustulnuka šaakali käekäigust annab Peep Männil. Oma kohtumistest ilvesega räägib Man Rein Maran ja näitab filmi „Ilvese lugu“ (1988).

Laulma tuleb Jaak Tuksam Tuhalaanest.

Looduskalender

Aasta orhidee - kaunis kuldking

3 päeva 13 tundi ago

Eesti orhideekaitse klubi valis aasta orhideeks liigi, kes on kõigiti Eesti vabariigi juubeliaasta vääriline: see on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) - Euroopa suurimate õitega orhidee.

Juba kaugelt tähelepanu köitvate omapäraste õite tõttu on kuldking tõenäoliselt rahva seas ka kõige tuntum kodumaine orhidee.

Õitseaeg kestab kuldkingal tavaliselt mai viimasest kolmandikust kuni juuni teise pooleni. Kõnealuse käpalise kõrgus võib ulatuda kaheksakümne sentimeetrini, kuid tavaliselt jääb see alla poole meetri.

Looduskalender

VIDEO: sabatihaste salgad

4 päeva 11 tundi ago

 

Sabatihane          Aegithalos caudatus

 

Tähelepanelik lugeja märkas, et sabatihane ei kuulu meie teiste tihastega samasse tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Looduskalender

2018. aasta seen - tuletael

4 päeva 13 tundi ago

Tuletael kasetüvel    

 

Tuletael       Fomes fomentarius

 

Eesti mükoloogiaühing valis 2018. aasta seeneks tuletaela.

Tuletael kuulub torikseente hulka, viljakehad kasvavad kaskedel, harvem ka teistel lehtpuudel.

Looduskalender

Talilinnukaamera - põhjatihane

5 päeva 13 tundi ago

 

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Looduskalender

Aasta mullaks valiti näivleetunud muld

5 päeva 15 tundi ago

Näivleetunud mulla profiil (foto: EMÜ)

Eesti maaülikoolis korraldatud mullapäevadel otsustati 2018. aasta mulla valik: segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

EMÜ mullateaduse professor ja õppetooli juhi Alar Astoveri sõnul on näivleetunud mullad ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel on peamiselt levinud võimsate kuuskedega segametsad. Sellise mullastikuga metsad on samuti hinnatud seenemetsad.

Looduskalender

MÕTISKLUS: Ühe metsatuka lõpp

6 päeva 13 tundi ago

Kuu aega tagasi kasvas siin veel männimets. Enamik neist puudest oli seemnest võrsuma hakanud 1873. aasta paiku. See tähendab väga kaua aega tagasi, kui mõelda meie riigi vanusele või ühe inimelu kestusele. Need puud olid vanemad kui Eesti Vabariik, mis tähistab peagi 100. aastapäeva, ning hakkasid võrsuma enne seda, kui sündis mu vanaema vanaema.

Tänaseks on sellest riigile kuuluvast metsatukast jäänud alles vaid palgivirnad, hake ja kännud.

Looduskalender
Kontrollitud
18.01.2018 01:28
Asu Looduskalender voog teemat jälgima