Looduskalender

Talilinnukaamera - suur-kirjurähn

1 päev 8 tundi ago

Kaameraga toidumajal käivad rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel on alguses kõigil pealagi üleni punane, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Looduskalender

Aasta puu on kibuvits

3 päeva ago

2019. aasta puu on roosõieliste sugukonda kuuluv kibuvits (perekond Rosa). Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, kes on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud.

Looduskalender

Aasta muld 2019 on madalsoomuld

3 päeva 2 tundi ago

Madalsoomuld

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.

„Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketele madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,“ rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligi 14% meie muldkattest ning neid võid leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.

Looduskalender

Hommikupoolik talilinnu kaamera ees

3 päeva 3 tundi ago

Rasvatihased, rohevindid, põldvarblased…

Kes linde toidavad need teavad, et esimesed saabujad on juba hommikuhämaruses rasvatihased – seda märkavad ka talilinnukaamera jälgijad.

Kõige varasem on muidugi mõni vanem, hästi ümbrust tundev ja ligiduses ööbinud rasvatihane. Koos sinitihastega tegutsetakse rahumeelselt ja kenasti järjekorras - vanemad, suuremad linnud eelisjärjekorras. Viimasteks saabujateks tihaste hulgas jäävad salutihased. Tihaste päralt jääbki esimene kolmveerandtund.

Looduskalender

Geenid räägivad – iidsed indiaanlased kasvatasid papagoisid

4 päeva 7 tundi ago

Sajandivanuste tavade uurimisel tuginetakse enamasti kirjalikele allikatele, kuid aeg-ajalt õnnestub teadlastel rääkima panna ka tummad allikad, näiteks loomaluude arheoloogilised leiud. Loomsete jäänuste kõnevõime sõltub suuresti nende säilimisastmest. Lindudel, nii nagu kõikidel selgroogsetel, säilivad kõige paremini luud, kuid soodsates oludes võivad pikalt säilida ka munakoored.

Looduskalender

Jaanuari teine nädal. Kui paks on lumehang?

5 päeva 5 tundi ago

Lund sajab ja sajab. Maapind on Tartu ümbruses kaetud nii paksu lumega, et mõttes arvan seda juba räästani ulatuvat. Ja ka tegelikult on teerajalt kokku kühveldatud hang mulle juba puusani. Aga ilmateenistuse lumekaart näitab ikka alla kahekümne sentimeetri.

Looduskalender

2. NÄDAL 7.1.2019.-13.1.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

5 päeva 8 tundi ago

Päike, vesi, lumi ja jää jõe kaldal

Püsisid mõõdukalt külmad talveilmad.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -2,2 kuni -4,5 kraadi vahel, mis on tavapärasestühe kuni kahe kraadi võrra soojem. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti +0,2 °C reedel, minimaalseks -12,4 °C laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl.

Lund sadas peaaegu igal päeval ja reedel tuiskas.

Looduskalender

2. NÄDAL 7.1.2019.-13.1.2019. Jõgeval ja selleümbruses

5 päeva 8 tundi ago

Päike, vesi, lumi ja jää jõe kaldal

Püsisid mõõdukalt külmad talveilmad.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul -2,2 kuni -4,5 kraadi vahel, mis on tavapärasestühe kuni kahe kraadi võrra soojem. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti +0,2 °C reedel, minimaalseks -12,4 °C laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl.

Lund sadas peaaegu igal päeval ja reedel tuiskas.

Looduskalender

Mida põngerjad teavad huntidest?

6 päeva 3 tundi ago

Laura näitab poistele, mille poolest erineb koera pealuu hundi kolbast. Foto: Helen Arusoo

Hundiuurija Laura Kiiroja näitas lastele rahvuslooma kolpa ning lasi kilekotist ka ehtsat hundikarva katsuda Tallinna Linnupesa lasteaias, kus kolmveerand tunnise loengu käigus sai saalitäis põngerjaid võsavillemi kohta uusi teadmisi.

Mida te huntide kohta teate? - küsis Laura mudilastelt. Vastati: 

Aasta Loom

Talilinnukaamera - põhjatihane

6 päeva 5 tundi ago

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Looduskalender

Talilinnukaamera - salutihane

1 nädal ago

Tihastest, kes talilinnukaamera ette satuvad, tunneb ära ka salutihase, endise nimetusega sootihase. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad meelsasti ka lindude toidumaju – lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka taimede seemned.

Looduskalender

Laupäeval ja pühapäeval loendatakse veelinde

1 nädal 1 päev ago

Nädalavahetusel toimub järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. Homseks on oodata rannikul päikesepaistelist, mitte külma, aga tugeva loodetuulega ilma ehk linde võib enam kohata tuulevaiksetes jäävabades lahtedes, kui poolsaarte varjulisemal poole, kus nad ka kergemini märgatavad. 

Tänavu on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 12. ja 13. jaanuar.

Kuna paljudel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla, siis lähevad kirja ka kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused.

Vaatluste planeerimisel tuleks kindlasti arvestada ilmaga.

Looduskalender

„Lageraied ajalukku!“- allkirjade kogumine kestab

1 nädal 1 päev ago

Möödunud aasta 5. septembril alustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) kampaaniat „Lageraied ajalukku!“, mis on praeguseks hetkeks kogunud juba üle 2700 allkirja, olles seega Riigikogule esitamiseks küps.

Kuna huvi allkirja anda pole vähenenud, vaid kasvab pidevalt, otsustas ühendus petitsiooni ülevalolekut pikendada 14. aprillini ning jätkata ka muid ulatuslike lageraiete negatiivsetest mõjudest teavitavaid üritusi. Lisaks on plaanis avada mitmeid käsitsi allkirjastamise punkte üle Eesti.

Looduskalender

ELF otsib noore looduskaitsja auhinnakandidaate - tähtaeg 18.01

1 nädal 1 päev ago

Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2018. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat.

Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri. Esitada võib ka varasematel aastatel esitatud kandidaate.

Looduskalender
Kontrollitud
19.01.2019 16:51
Asu Looduskalender voog teemat jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.