Reisijutud Reisijututuba | Wher2Go

4 tundi Aegnal: jalgsiretk saare idaosas

Aegna on küll väike, aga kohti, kuhu jõuda enne laeva tagasipöördumist palju. Looduse Omnibussiga Aegnal käies oli meil aega ligi neli tundi. Retkejuhiks oli saare püsielanik Hugo Udusaar. Lisaks temaga kaasas kulgemisele on träkil ka üks kõrvalepõige Lemmiku ninale, mis on sadamast kõige kaugem punkt, kuhu Aegnal jõuda. Sealsete vaadete (ja keda huvitab Geopeitus, siis ka aardeleiu) pärast tasub seal ära käia.

Aegna sadamast alustame teed ida suunas, kus peale väikest jalutuskäiku metsas tuleb vastu kohalik surnuaed. Surnuaiast pisut edasi paistavad juba kuulsad Aegna rändrahnud. rahnude juurest käi korra ära ka mere ääres - seal on üks kolmest Aegna liivarannast, kus suvel hea ujuda. See Aegna ja Kräsuli vaheline rand on kõige madalam.

Kahe tunniga Naissaare lõunarajal - träkk ja pildid

Mõnikord juhtub, et Naissaarele laevaga, purjekaga, paadiga või aurikuga saabudes on vaid mõni tund ringivaatamiseks. Kuhu minna, mida teha? Reisijutud.com annab nõu, kuidas paari tunniga saarel ära käia, ilma et hingeldama võtaks.

Ise käisime Naissaarel Looduse Omnibussiga ja aurikuga "Katharina". Aega oligi kaks tundi. Siis pidi sadamas tagasi olema.

Põhjatippu selle ajaga ei jõua. Isegi kiirelt kõndides läheb sinna ja tagasi aega kolm-neli tundi. Muidugi võib kolada ka sadama lähedal keskrajal, aga see pole nii huvitav. Taani kuninga aed ja miinilaod mahuksid selle aja sisse, aga miiniladudes pole miine ega eriti ka ladusid enam.

Üle jääb Lõunarada.

Läänesadamast Linnanmäkile: jalutuskäik Helsingis

Helsingisse minna on lihtne. Astud laevale, istud paar tundi mõnes kohvikus või Rootsi lauas ja oled kas Länsisatamas või kesklinna sadamas. Mida edasi? Stockmann, Forum, Esplanaad, raamatupood ja mõni kohvik katedraali lähedal Aleksanterinkatul?

tegelikult kõlbab helsingi väga hästi ka jalutada. See on parkide linn, mille rohelisi alasid ühendavad jalgrattateed. Võid Läänesadamast jalutada kesklinna ja sealt Finnlandiatalo tagant algavaid parke mööda ikka põhja poole. Lõbustuspargid, loomaaed, meremaailm, rannapromenaadid - kõik need saab läbi jalutada ja ola õhtuks sadamas tagasi ilma taksot või ühistransporti kasutamata.

Ja inimesed on helsingis hulga rõõmsamad. Kui oled kaua mornide nägude keskel Tallinnas olnud, on tervendav natuke aega Helsingi parkides jalutada.

Matk mägedesse ja helesinisesse laguuni - käime ära Rummus!

Eesti on lame maa ja mägesid siin eriti pole. Iseäranis sile ja madal on läänepoolne Eesti. Nii ka Lääne-Harjumaa - kuhu ka ei vaata, ikka mõni tasandik, tavaliselt ka võssa kasvanud.

Keilast Haapsallu sõites aga hakkavad Rummus silma omapärased mäed. Need on tekkinud kunagi nõukogude ajal paekivi töötlemise aheranest - paekivitolmust. Nõukogude ajal olid mäed ligipääsmatud, sest asusid vangla territooriumil. Kunagine Rummu karjäär oli ka kuiv, selle põhjas asusid hooned, okastraataiad, tänavalaternad, ekskavaatorid.

Väike õppematk Lõunalaagri rajal Setomaal

Lõunalaagris Petseri külje all asusid Eesti Wabariigi aegadel 1930ndatel sõjaväe harjutusväljakud ja laagrid. Ohvitseridel olid suurejoonelised villad, sõduritel korralikud kasarmud, ratsavägi oli võimsates tallides. Harjutati täpsuslaskmist, distsipliini ja lahingupidamist.

Nüüd on sellest kõigest järel vaid mälestus. Vaid mõni vondamendijupp või rohtu kasvanud paraadtrepp annab tunnistust kunagisest sõjaväelinnakust. Üks kelder on ka veel säilinud koos laguneva puu-uksega.

Sellest hiilgusest saab siiski hea ülevaate, kui külastada Lõunalaagri õpperada. Selle looja on  RMK loodusvaht Toomas Valk.