Keila-Joa


Teeme katsetusi. Paneme kodulehele üles Youtube´i video.

Eesti esimene euromatkarada Keila-Joalt LaulasmaaleEesti esimene euromatkarada sai Reisijututoal taas läbitud 6. septembril 2008.

Tegime matkarajale väikeseid korrektiive: esiteks, lõpetasime juba Laulasmaal, mitte ei läinud Kloogaranda välja. Laulasmaalt saab bussiga (2008. a sõiduplaani järgi väljub 17:24) tagasi Keila-Joale, aga kuna meie ei jõudnud kell 12 päeval Keila-Joalt startides sellele bussile, salvestasime ka otsetee tagasi mööda sisemaa metsateid.

Nii sai trekkinguringiks täpselt 20 km. Soovitame - pole muret transpordiga.

Keila jõgi 20021996. aastal avati enne Jaani Keila-Joal Eesti esimene nn euromatkarada - tähistatud ja piisavalt lihtne, et ka vanemad inimesed läbitud saaksid.

Selleks, et oleks euromatkarada, ei tohi maastik olla väga raske ja peatuskohti peab olema piisavalt tihedalt.

Tähistatud on euromatkarajad selliselt:

Keila-Joa öövalguses

Keila-Joal saab 2005. aastal valmis hüdroelektrijaam. Praegu on kõrvalkanal suletud, seega juga saab kogu vee endale. Viimane võimalus jälgida veerohket langemist.

Keila-Joa öövalguses

09.oktoobril 2004.a algusega kell 11.00 toimub Keila-Joal heategevusüritus "Puhas rand", mille eesmärk on koristada randa ja metsaalust alates Meremõisa muulist kuni Türisalu pangani.
Peakorraldaja Tüsisalu Puhke- ja Koolituskeskus
http://www.tyrisalu.ee/

Piirist Piirini kajakimatka vahelaagris teeme väikse õhtuse proovitiiru merel.

Päikeseloojangul kajakiga merel

Keila-Joal voolab kevad

Kevadine jää.

Linke:

 

Äripäev, Puhkepäev, 24.03.2000

Kaido Einama

Mõni aeg tagasi valitses Keila-Joa nn eurorajal ehk tähistatud matkarajal üleujutus. Mees kirvega raius vihaselt jääd, et päästa kallastest väljuva jõe eest kaldal asuvat baari ja vana postkontorit.

Pargis olid märtsi alguses veel siin-seal sissevarisenud jääaugud, kuhu võisid olla kukkunud varased loodusnautijad. Nüüd, kui jää juba jõelt peaaegu läinud, on Keila-Joalt algav Lohusalu eurorada täiesti ligipääsetav ja ohutu.

Keila–Joa kaks elu

Kalamees.Eesti Päevaleht, juuni 1995

Kaido Einama

Tallinnast mööda rannaäärseid teid lääne poole sõites jääb reisijale mulje Eestist kui õitsvast kapitalismimaast: paremal kurikuulus "Lollidemaa" lagendikul kerkivate villadega, mererand ja soliidsed suvilarajoonid. Vääna–jõesuust võib leida purjelaudureid, skuutrisõitjaid ja vana ümberkohandatud vene maastikuautoga ringikihutajaid. Enne Lohusalusse jõudmist aga juhtub midagi ebatavalist: hea elu märgid paremal pool teed kaovad, puude vahelt ilmub välja sõjaväelaga ja varemete vahel käiv veidra kultuuriga elu. Keila–Joad läbiv maantee eraldab selle asula kaks elustiili — vasakul pool teed asuvates suvilates ja uusrikaste villades elatakse ühtmoodi, siniste paneelidega viiekordsetes sõjaväemajades aga hoopis teistmoodi.

Link:

Eesti Päevaleht, juuni 1996

Kaido Einama

Eesti esimene eurorada ehitati kirve ja viie kilo
värviga. Kolm inimest, kes selle tähistamisest ja okstest
puhastamisest osa võtsid, olid vabatahtlikud ja oma
tegevuse eest palka ei saanud.
Eurorajaks nimetavad matkajad tähistatud matkaradu, mis vastavad Euroopa standarditele ning on varustatud vajaliku teenindusega (telkimisplatsid, söögikohad, ööbimispaigad jne). Lohusalu matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas.

Syndicate content