Pärnumaa

Ruhnu on kõige meretagusem püsivalt asustatud Eesti saar. Pigem on ta lähemal Läti mandrile kui Eestile. Saarele saab Saaremaalt, Eesti suurimalt saarelt. Kuressaare lähedalt Roomassaarest sõidab Ruhnu saarele laev. Sõiduaeg on 1-2 tundi. Talvel tuleb aga leppida lennuühendusega. Ka Pärnust võivad Ruhnusse laevad sõita. 

Ruhnu saarel elab ligikaudu 150 inimest, väikesaare keskelt leiab mitu poodi, suuremad vaatamisväärsused on metallist tuletorn, kaks kirikut (uus ja vana), vulkaanikraater (oletatav) ja ilusad rannad. Muidugi kohalik külaelu ka.

Alustasime oma matka summutiparandusega Järvamaal ja just sellepärast jõudsime Munalaiu sadamasse alles kella neljaks pärastlõunal. Ühelt poolt on hea nii hilja alustada (soojem, näeb päikeseloojangut), teisest poolest aga oli edasiliikumine tänu sellele kõvasti raskendatud: päike oli kõik pealt pehmeks sulatanud ja suusad-kelgud vajusid sellest lödist läbi.

Nii tuligi enamus ajast sumbata 10-15 cm sügavuses lobjakas, kuid saarest eemal avamerel oli parem: lund vähem ja vett jää peal ka tunduvalt vähem.

Manijale on Munalaiu sadamast napilt 800 meetrit, saarel käib aktiivne elu ja saareelanikke me eriti häirima ei läinudki, kui oli võimalus liikuda merel. Saare Pärnu-poolses küljes oli ca 6-7 km kaugusel vesi näha, aga Kihnu pool loksus laine juba randa. Põhja- ja loodetuul oli oma töö teinud. Kõige ideaalsem vahend lobjakaga sõiduks oli lumejalastega soomekelk, kuid õhtupoole, krõbedaga sai suuskadega kärmemalt edasi.

Äripäev, Puhkepäev, 16.03.2007

Kaido Einama
Väinamerel võis uisutada veel eelmiselgi nädalavahetusel, kuid enam ei luba Eestis võimust võtnud kevad merejääle minna.

Varbla laidude kandis merejääle minnes võib kohtuda kummaliste sarviliste ja karvaste, kuid sõbralike loomadega ja avastada end kosmilistelt maastikelt, mis võiksid hoopis paremini kuuluda mõnele teisele päikesesüsteemi planeedile.

Üldsuse pahameel on tabanud jõmmlikke tormivaatlejaid, kes uputavad oma autosid, kihutavad üleujutatud tänavatel, nii et lained pahinal veepiirile jäänud majade uste alt sisse loksuvad ja keda peab päästeteenistus päästma minema, kui tulvaveed nad veevangi on jätnud. Kuna aga tormivaatlus kuulub mujal maailmas seiklusturismi lahutamatu osana täiesti normaalse puhkuse hulka, proovib Reisijututuba siinkohal ära tuua väikese abimehe algajale kultuursele tormivaatlejale.

(Vaata ka Reisijututoa pilte Läänemaalt peale tormi)