Jägala


Jägala külast mööda sõites paistavad Piibe maanteele tontlikud paneelmajad ja mingi linnak, mis jätab külast väikese linna mulje. Kaardil on ka kõik üsna huvitav. Mitu silda, looklev jõgi, metsad ja militaarrajatised. Läksime seda elu maapinnalt kaema.

Alustada tasub erinevalt meist siiski jõe paremkaldalt, kuna Piibe maanteelt lähenedes on Jägala külast ülesvoolu jääval vesiveski vanal tammil hoiatav silt: jõe tammile minek eluohtlik. Tõesti, paisuehitis on üsna mäda erinevalt äsja üles kohendatud veskihoonest, kus paistab olevat aktiivne peremees. Seepärast tuleks autoga jõuda punkti A ehk algusse, mis jääb kohe Kuusalu valla piirile paremkaldale ja sillal pole vaja siis niisama koperdada.

Indrek Saha-LoolMatkarada on paras ühepäevane jalgrattaga sõita, kui alustada normaalsel hilishommikul. Õhtuks oled Tallinnas tagasi. Pikkuseks ca 60-70 km, olenevalt sellest, kui kaugelt Tallinnast alustada.

Meie alustasime Smuuli tee ja Peterburi tee ristist. Hea koht kohe Maksimarketis varud luua. Muuhulgas ostsime ka 8-kroonised nelja patarei komplektid GPSi jaoks - need olid Loole jõudes juba tühjad!

Olime kõik sellel marsruudil esimest korda. 21,6 km tundus natsa karm kevade esimeseks matkaks ja kummipaadid pole ka teab mis kimajad rahuliku vee peal, aga ära proovisime. Mõned lähevad veel pärast Võhandu maratonile ka.
Suurt kaamerat ei raatsinud vete peale võtta, oli mobla koos Aquapaci kotikesega. Colorado GPS ka, mis träkkis - vaata siia.

 Pildid siin.

Algas kõik Raja tänava sillalt Kehrast tehase kõrvalt. Alguses saatis Kehrale iseloomulik hais, hiljem saabus see vaid harvemate pahvakutena puhta õhu vahele.

Proovitud sai ka Pirita kärestikke.Vesi on soe ja kõrgel, seega mis saaks takistada üht jaanuarikuist raftingut ette võtmast?

Õige, mitte miski. Seikleja.com tegi parvematka Pirital juba ära ja kutsub nädalavahetusel suuremale veehullamisele, kuulujutud räägivad, et ka Jägalal on veeseis üsna hea. Ning Pirita silla juures olla nähtud ujujat (?)!

Kõike seda ajal, millal käivad ka uisumatkad laukajääl... ka ärapööranud talvel saab palju ette võtta. Eelmine aasta teatasime raftinguhooaja algusest 10. aprillil.
 

Tuhkur Jägala joal

Reisijututuba 1. aprillil nalja ei teinud. Sellist naljapäeva tunnetki polnud. Võibolla kui oleks päike taevas siranud ja muud meeleolu loonud võinuks asjad olla ka teistpidi. RJ võttis autorataste alla jätta seekord ligi  250 km, et vaadata Tallinnast idapoole jäävaid jõgesid.
Vt pilte "Joad ja jõed 1.04.2006" ja "Joad ja jõed II 8.04.2006.

Esimene jõgi oli kõigile teada tuntud – Pirita jõgi.  Jääminek oli seal küll päris kindlalt alanud. Suured jäälahmakad olid liikvel ja otsisid kitsaskohtadest läbipääsu. Kaane alt vabanenud jõgi oli kaldale meelitanud ka kalapoisi (-mehe).

Teine veekogu. Maardu järv. Tihedalt veel kalamehi täis. Võibolla ka kuskil vett jääpeal aga muidu rahu ise.

Kolmas möödutud paik. Jõelähtme. Kuidagi kuiv paistis kui mitte arvestada mõnda suuremat veeloiku külmunud põllul.

GPSi jälg kaardil: väntasime Loo muna juurest läbi Jägala Muugale.Nüüd saab iga aasta teha ära selle rattatuuri: alustame Loo muna juurest, teeme tiiru Maardu mõisa ja Kostivere tagant tagasi Peterburi teele, siis jääb ette Jägala juga, linnamäe elektrijaam, Ülgase, Maardu, Muuga ja tagasi Tallinna.

Varem oleme sellest ka kirjutanud.

Nüüd aga sai jälle midagi uut avastatud. Kuni Kostivereni tundus kõik üsna selline, nagu eelpoolnimetatud lingil kirjeldatud, vaid Loo alevis on vilgas ehitustegevus toonud juurde hulga vundamendiplatse ja pooleliolevaid villasid.

Kostivere karstialalt otsisime jälle kohta, kust jõgi maa alla läheb. Leidsime augu, kus jõgi korraks maa alt välja tuleb ja siis jälle maa sisse kaob. Suurt kadumist aga ei leidnudki...

Link:

Reisijututuba, 17. aprill 2002

Trillian reisijutukast

Vt ka 2004. aasta matka samal marsruudil

Ühepäevane reis Tallinnast Jägala jõe äärde ja tagasi pole rühkimine mööda Peterburi maanteed. See marsruut, mis siin kirjeldatud, lõikab vaid kaks korda suurt liiklusmagistraali, ülejäänud aja kulgeb aga valdavalt asfalteeritud, vähese liiklusega kõrvalteid pidi.

Reisijututuba on ühiselt sama marsruuti matkanud juba teist aastat. Sel kevadel, enne suurt lumesadu, lisandus jalgrattatiirule ka peatus Ülgase koobastes - koht, kus järgmine kord korraldada väike speleomatk.

Syndicate content