Aegna

Jääd ja vett mööda Aegna saarele. Vt ka Aegna matkaraja kaarti.

Aegna on Tallinna kesklinn, kuhu pääseb laevaga. 2011. aastal väljus reisilaev Juku Kalasadama juurest. Igal kevadel tasub üle kontrollida, kus on selle hooaja stardikoht. 

Aegnale sõidab laev Linnahalli juurest alla tunniga. Mahutatakse 48 reisijat. See tähendab, et mõnel ilusamal nädalavahetusel võib isegi maha jääda. Seega nädala sees on kindlam. Nii tegime meiegi. Edasi-tagasi täispilet maksis 6,05 eurot. 

Aegna on Tallinna kesklinna osa ja seepärast pääseb sinna ka mandri-kesklinnast kohale üsna lihtsalt. Reisilaev Juku stardib (2011. a) Kalasadama juurest suviti iga päev välja arvatud teisipäev, sadamakoht on kohe mahajäetud linnahalli kõrval veidi Patarei poole. Kultuurikilomeetri lähinaabruses.

Juku hinnad ja sõidugraafikud leiab siit.

Laev sõidab Aegna sadamasse tunni ajaga. Sadamast võib valida mitu matkarada. Huvitavam ja pikem on küll idakalda pool, aga seekord läbime läänerada. Sadamast anti meile kaart pihku ja suundusime otse saart läbivat "peateed" pidi endise n.ö keskuse juurde, sealt tagant algavad kohe ka patareid. tee hargneb kaheks - paremale läheb rada ametlikku randa ja idaranniku poole, kus on suured rändrahnud ja kalmistu, vasakult leiab aga suured patareid, õigemini nende õhkulastud varemed. Õhkulaskmisest võib poole saare pealt leida betoonkamakaid.

Aegna

Tõukekelguga Aegnale

Tõukekelguga on üle merejää Aegnale minna vaat et kõige mugavam üldse: jala läheb liiga kaua aega ja natuke tüütu on lagedal merel, uisuga takistavad jääkonarused, kus on jama uisuteradel kakerdada, autoga võib läbi kukkuda ja rattaga külili kukkuda. Seega - tõukekelk on hea valik. 2011. aasta talve lõpupoole oli veel ideaalne jää ka enamuses osas mandri ja saare vahel. Ümber saare küll tuli kelku natuke seljas tassida, aga see mõni kilo pole probleem.

Tõukekelguga Aegnale

Ei möödunud nädalatki, kui me jälle tõukekelkudega merele sattusime. Seekord oli värsakelt hangitud Kicksparki kelguga kohal ka Jüri, et suunduda Aegna saarele. Tema ostis terasraamiga kelgu. Indrek pakkis kokku oma Tallinna Dünamo suusavabriku suuskadele ehitatud innovatiivse eesti kelgu, mis püsis ka tempos.

Jääkaart midagi veel väga ei lubanud, aga mõnikord on oma silm rohkem kuningas kui satelliidipildilt joonistatud kaart. Sõitsime Viimsi tippu paremale jäävasse liivaranda, kus loksus tõesti vesi otse kaldasse ja närvilised luiged tõusid meie saabudes veest pladinal õhku. Talve polnud merel näha peale selle, et kahel pool teed olid poolemeetrised lumevallid ja autot polnud kuhugi jätta.

Tõukekelkudega Aegnale

Sadam, kuhu 2x päevas käis Piritalt laev. Purjekate randumist segavad Tallinn-Helsingi tiiburite tekitatavad murdlained.Esmaspäevast, 12. juunist 2006 hakkab Aegna saarele regulaarselt sõitma Eesti Mereakadeemia merekooli õppelaev Juku.

Varasemate alustega ei saadud seekord kaubale. Laupäeval teeb Juku proovisõidu linnaametnikega, laev hakkab Aegna saarega regulaarühendust pidama Pirita jahisadamast.

12.-22.- juunini ning 1.-24. septembrini teeb laev argipäeviti (v.a. teisipäev) kaks edasi-tagasi reisi ning laupäeval ja pühapäeval kolm edasi-tagasi reisi, kõrghooajal 23. juunist kuni 31. augustini kõigil päevadel (v.a. teisipäev) kolm edasi tagasi reisi.

Täishinnaga kaheotsapilet maksab 75 krooni, kehtivad ka ühistranspordi seadusest tulenevad soodustused. Laev mahutab 25 reisijat.

Õppelaev Juku on 1953. aastal ehitatud ning 1982. aastal ümber ehitatud. Laeva pikkus on 23,95 meetrit, laius 5,2 meetrit, parda kõrgus 2,5 meetrit, süvis 1,86 meetrit ja kiirus kaheksa sõlme.

Õnnetus Copterlinega

Maailma üheks turvalisimaks peetud kopteriga, mis lendas Copterline´i liinil Tallinnast Helsingisse, juhtus õnnetus.

Kirjutavad EPL, ETV, Minut (+BNS), Postimees, CNN.

Äripäev on kirjutanud ka turvarubriigis konkreetselt sellest kopterist niimoodi:

Tallinna–Helsingi liinil kasutab Copterline Sikorsky S76C+ tüüpi koptereid. Need masinad on varustatud kahe turbiinmootoriga. Mootorid on sellise võimsusega, et lennuks ja kõigiks manöövriteks piisab ka ühest jõuallikast. Kui mõlemad mootorid peaksid korraga rikki minema, suudab kopter planeerida. “Kukkudes” korjatakse pearootorile energiat. Enne kui lennumasin maani (veeni) jõuab, pööratakse kopteri pearootori labad taas tõusureþiimile ja kopter sooritab täiesti normaalse maandumise. Selleks et rootoril inertsenergiat rohkem oleks, on kopteri pearootori labad eriti rasked, tina täis.

Syndicate content