Suurbritannia


Alateemad: London (10), Sotimaa (4)

Cockington 2009

Kui Normannide kuningast  William vallutajast oli saanud Inglise kuningas1066 aastal Hastingu lahingu võidu järel  jägas ta maad oma ustavatele parunitele. William of Falaise osutus väljavalituks ja tema nimi muudeti ka vastavalt kehtivale tavale ning temast sai William de Cockington. Kuna aga Normannid olid rahvas, kes kartsid Jumalat rohkem kui inimest, tegi William 1069 aastal külasse kiriku kus saaks massi kuulata. 12 sajandi algul jagas William oja kaheks, et paar miili eemal asuva Torre Abbey munkadele joogivett saata. Tänutäheks pidasid siis mungad kirikus massi ja matsid Williami ja ta naise kloostri õuele ...

Täna on siis käes see kurb päev, mil Briti valitsus teatas infokanalites, et hakkab avalikult oma kodanike järele nuhkima. Teadupoolest asub ju siin Inglismaal Menwith i mäe otsas Euroopa suurim nuhibaas "Echelon". Ei tea, kas tuli tööpuudus kätte või on terrorismi-hirmul suured silmad. Igatahes vaata sa nüüd ette, mida telefonis või oma e-mailis ütled, sest mine tea, kes seda enne loeb ja kuuleb kui su vana hea sõber... 

Seega palume siis nüüd igati viisakad olla nagu umbes kella 5 ajal Kuningannaga teed juues!!

6. 4. 2009  /  Inglismaa lõunarannikult. 

Umbes sellel ajal, kui meil Eestis ristirüütlid uksest sisse astusid, kinkis  tollane maadevalitseja ja Inglise kuninga nõuandja William de Brewer, siin Lõuna-Devonis Prantsuse päritolu munkadele maad. Täpsemalt oli aasta 1196 ja rahvasuus hüütud  "valged mungad"  kandsid pikka  inglisekeelset  nimetust  Premonstratensian  Monks.    Nood olid aga rahulikud  vennad, kes asusid peatselt  kloostrit ehitama. Torre Abbey valmis esimese ehitisena siin Torbay lahe ääres ja sellele lisandusid ka mõned kaanon-ehitised lähiümbruses. Maadevalitseja oli lahke ja lubas munkadel kala püüda ning põllundusega tegeleda. Munkade arv piirdus 12-26ni.

Kui kuningas Henry  VIII  tahtis oma naisest lahutada, hakkasid tollased usuisad protestima. Kuid Henry oli nii kange kuningas, et otsustas 1539. a kloostrid rüüstada ...

Käes on jälle jõuluaeg ja seega oleks vast kohane rääkida päkapikkudest. Eesti folklooris tuntakse neid pisukesi mehikesi enamasti ikka Jõuluvana abilistena, kes muude tegemiste hulgas tal ka kingitusi pakkida aitavad ning vahel need isegi kohale toimetevad ! Eriti on see vast tavaks viimasel ajal, kuna Jõulutaadil kiire ja igale poole kahjuks ei jõua. Ja nõnda siis leitaksegi kingitused kuuse alt. Veel teame, et päkapikud toovad aknalauale või kaminale asetatud sussi sisse ka maiustusi, kui laps hea on ... 
 
Ka Inglise folklooris on suht sarnased lood. Enamjaolt käivad aga päkapikud siiski läbi korstna ja panevad jõulusoki sisse maiustusi ning väiksemaid kingitusi. 

Kuigi Agatha Christie mälestus elab, on Torquay linnakesel Inglismaa lõunarannikul veel midagi enamat pakkuda. Midagi sellist, mille peale isegi meile tuntud evolutsiooniteooria rajaja Charles Darwin otsustas isiklikult kohale sõita.

Kui Francis Powe ostis 1903. aastal maatüki Kentsi koobastega, ei osanud ilmselt temagi ennustada, kuivõrd olulise tähtsusega see Inglise ja Euroopa ajaloos olema saab.

Hilisemad kaevamised näitasid aga suursuguseid tulemusi. Sellest paekivi-koobaste süsteemist leiti mitmeid korallilisi moodustisi, mis viitavad elule meie planeedil juba ammu enne dinosauruseid. Leidude vanuseks arvatakse umbes 385 millionit aastat.

Syndicate content