Reisiuudised

BlackVue DR380G-HDMeie valikusse on lisandunud kvaliteetsed ja diskreetsed autokaamerad BlackVue kaubamärgilt. Tegu on väikeste mälukaardile salvestatavate autokaameratega, millel on sisse-ehitatud GPS andur asukoha ja kiiruse salvestamiseks. Kuna tegu on kompaktsete ja väikesemõõduliste kaameratega, saab neid lihtsa vaevaga paigaldada nt. salongi tahavaate peegli juurde ja toite võtta salongivalgustusest. Nii jääb kaamera võõrale silmale märkamata ja autojuhi vaatevälja ei jää rippuma juhtmed. Seadmega kaasasoleva programmi abil saab hiljem arvutis salvestatud ülesvõtteid vaadata koos kiiruse, kellaaja ja asukohaga kaardil. Tippmudelil DR500GW-HD on Wi-Fi tugi ja faile saab vaadata otse nutitelefonis läbi vastava aplikatsiooni (Android ja iPhone).  Kõikide kaamerate valiku leiad siit: http://www.garmin.ee/videoregistraatorid

Kinos Sõprus kulmineerub sel reedel, 24. mail kell 18 loomevaldkondi ühendav heategevuslik sotsiaalprojekt «Inimloomaaed», mille eesmärgiks on teavitada ühiskonda prostitutsiooni kui ärimudeli olemasolust ja sellega seonduvatest probleemidest tänases Eestis.

Tarbija24 lugeja kurdab, et Air Baltic eksitab reisijaid, kui reklaamib, et 72 tundi enne lendu on võimalik check-in internetis tasuta ära teha.

Madalrõhkkond liigub Oslo lähistelt Põhjamere suunas, kuid selle idaserva mööda jõuab lõuna poolt Eestisse järjekordne madalrõhulohk.

Lootus, et ilmad püsivad kuumad ja inimestel raha jätkub, on meelitanud kümneid ja kümneid ettevõtjaid suvekuudeks oma äri Pärnu parkides, tänavatel ja rannas avama või laiendama.

Ilmatargad lubavad, et mai lõpul hakkab ilm uuesti suvisemaks minema, aga jaanipäeval läheb jälle vaja soojemaid rõivaid.

Reede õhtul Haapsalut tabanud äikesevihm ujutas üle linnatänavad ja aiad, vesi tungis siseruumidesse ja lõhkus linnusemüüri.

Foto: Arne Ader   Liuskurid   Liuskur ehk vesijooksik         Gerris lacustris   Sageli kutsutakse liuskureid (liuskureid on meil kuni mõnikümmend liiki, aga see nõuab eriteadmisi) vesikirpudeks. Välimik on mustjas – pikk ja sale. „Veel kõndijad“ toetuvad märgumatute jalgadega (aga ka keha on märgumatu) vee pindkilele. Esijalgu kasutatakse saagijahil, tugevad keskjalad sõudmiseks ja tagajalgu kasutatakse enam tüürina. Liuskurite „käpa all on küünis“, mis annab vee pindkiles tõukamiseks parema haakumise ja veepeeglist ei vaju läbi neist ükski.   Kui märkad ühte liuskurit on läheduses tavaliselt ka teisi ja seda kõige erinevamates siseveekogudes ja loikudes. Seltsis peetakse ka jahti elusatele putukatele. Võnked vees muudavad liuskurid tähelepanelikuks. Nagu öeldud haaratakse saak esijalgadega, ohvrisse puuritakse oma terav nokk ja „süstitakse“ ohtralt sülge. See halvab ohvri ja lagundab putukat ja natukese aja pärast imeb liusku ohvri kuivaks – ujuma jääb vaid tühi kest. Sääsevastsete hävitajana on „veel kõndijad“ usinad, kohe kui vastne ennast veepinnale asutab. Talve veetsid liuskurid kusagil veekogu läheduses nn kuival maal. Varakevadel otsitakse omale lennates „sobiv“ veekogu ning siis kaotavad liugurid ka oma tiivad. Maikuus peetakse „pulmi“ ning emasloom muneb kollakad piklikud munad kolme... nelja kaupa näiteks veekogude kividele. Sügiseni selle põlvkonna eluküünalt jagub. Tänavune põlvkond kasvatab endale septembriks tiivad, et siirduda lennates omale talvituskohta otsima. Mõnel selgel ja vaiksel sügispäeval võib mõnel veekogul õhk lendavatest liuskuritest „paks“ olla.

loe edasi

Foto: Arne Ader   Koiduliblikas angervaksalehel   Koiduliblikas      Anthocharis cardamines   Talvitunud liblikate nukkudest on koorunud koiduliblikate esimene põlvkond. Teadlased on tõdenud, et ebasobiva kevade korral võivad nukkunud koorumise aasta võrra edasi lükata – milline liigi alalhoidlikus.   Koiduliblikad kuuluvad põualiblikaliste hulka ja on näiteks kapsaliblikatest väiksemad – tiiva siruulatust nelja sentimeetri jagu. Nende sugupooli on lihtne määrata. Isasliblika esitiibade tipud on värvunud oranžiks – millest liblika nimigi, meenutades romantilist päikesetõusu?     Emasliblikad on ilma päikesetõusu laikudeta, vaid hallikaks värvunud esitiibade otstega ning sarnase tumeda eestiiva tähniga Alatiibade marmormuster on rohekas-hallikas, kuid isasliblikal on selline vaid tagatiiva alaküljel. Oma väljakutsuvat värvi suudab isasliblikas puhkeasendis, suletud tiibadega hästi peita. Oranžid esitiivad jäävad valgete tagatiibade taha ja marmormuster on hääks kaitsevärviks looduses. Tundlad hallid, aga valgete otstega. Isasliblika pea ja rind on kaetud kollakashallide karvakestega, emasliblikatel vaid tumehallidega.   Kõigile tuntud kahjureid – kapsaliblikaid on samuti näha.

loe edasi

Eesti Kennelliidu juhatuse aseesimehe Maris Siilmanni sõnul ei tohiks koeraomanik oma lemmikut linnas kusagile üksi jätta. «Mina oma koera ei julgeks üksi kuskile jätta, sest risk, et keegi talle viga teeb või ka näiteks ära varastab, on liiga suur,» rääkis spetsialist.

  Põhja-Tallinna valitsuse projekti «Positiivne Põhja-Tallinn 2014-2018» jaoks kogutud ettepanekute seast tõusis esile munitsipaalkodude vajadus. Uued munitsipaalmajad võivad kerkida Maleva ja Vasara tänavale.

Homme oleneb Eesti ilm Taani kohal pöörlevast tsüklonist ehk madalrõhkkonnast.

Murelik isa saatis Tallinna Postimehele fotod Vormsi lasteaiast, mille juurde on jäetud suukorvita koerad. Lapsevanema sõnul on ohtlik olukord kestnud juba pikemat aega, ta on teavitanud sellest ka munitsipaalpolitseid.

Kuue päeva vältel otsivad keskkonnainspektsiooni töötajad Peipsi vesikonnast röövpüüdjate aga ka kutseliste kalurite maha jäetud vanu kalavõrke, mis ohustavad jätkuvalt uimeliste populatsiooni ning toovad need järvest välja.

Koostasid Laine ja Vello Keppart Foto: Arne Ader   Võililled   Jätkus tavapärasest soojem ilm mai keskpaiga kohta. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas nädala esimesel poolel 1964 - 2012. a keskmist 2...3 kraadi võrra, nädala teisel poolel läks ilm veelgi soojemaks ja kõrvalekalle suurenes puhkepäevadeks 8...9 kraadini. Kogu nädala maksimaalne õhutemperatuur mõõdeti pühapäeval (28 kraadi). Kõige jahedamad ööd olid nädala keskpaigas (kolmapäeval ja neljapäeval), kui õhutemperatuur langes 4 kraadini ja rohu kohal maapinna lähedal alla nulli. Sademeid kogunes nädala jooksul ilmajaama järgi 30 mm. Sadas esmaspäeval, laupäeval ja pühapäeval, kõige tugevam oli sadu laupäeval. Kõrge temperatuurirežiimi mõjul oli taimede areng kiire. Nädala alguses olid puude lehed alles väikesed, värskelt avanenud lehed liigiti erineva rohelise tooniga, loodus väga kaunis. Nädala lõpuks muutus pilt suviseks ja lehtede värvuse erinevused peaaegu kadusid. Osad saared ei jõudnud siiski veel sel nädala lehtida. Enamikel heitlehistel puudel - põõsastel algas võrsete kiire pikkuskasv. Looduses oli massiline õitseaeg. Kahjuks jäi kuumuse tõttu aedades ja haljasaladel kevadine sibullillede õitseaeg lühikeseks. Nädala esimesel poolel avanesid õied toomingatel, pirni-, ploomi- ja kirsipuudel, rohumaad muutusid õitsvatest võililledest korrast kollasemaks. Laupäevaks - pühapäevaks läksid õunapuud juba õide ja päiksepaistelistes kasvukohtades avanesid esimesed sireliõied. Taimede arengus oli tekkinud nädala lõpuks Jõgeval 1964. a algavate fenoloogiliste vaatlusridade keskmistega võrreldes seitsmepäevane edumaa. Sama kinnitavad ka efektiivsete (üle 5°) kogunenud soojussummad. Nädala keskpaiku lahkusid põldudelt viimased haneparved. Kätte on jõudnud sääskede aeg.   Jõgeval, 20.5.2013.

loe edasi

Fotod: Arne Ader   Jänesekapsas   Harilik jänesekapsas        Oxalis acetosella   Praegusel ajal on okaspuude enamusega metsaalune jänesekapsa õisi täis – teame ju sellist väljendit nagu jänesekapsakuusik ning naljalt pole teisi õistaimi, kes täielikus varjus õitseksid nagu jänesekapsas. Õied on tähelepanelikule vaatajale täielik silmailu ja neid on nii värvikaid, kui lihtsamalt valgeid. Tegelikult õitseb taim suvi läbi, seda peiduliselt sest õied enam ei avane, aga seemned moodustuvad sellest hoolimata.   Pole vist inimest, kes poleks jänesekapsa imeõhukesi (nad on vaid paari rakukihi paksused), veidi hapusid lehti maitsnud. Need haprad lehed on muuseas talve üle elanud – loodus hämmastab oma imeliste  võimetega. Õhtul kaarduvad jänesekapsa lehed kokku, samuti kaitseb taim ennast tugeva vihma ja põua ajal ning talvisel ajal.     Jänesekapsal puudub maapealne vars, mis noppimisel näppude vahele jääb on lehevars ja taime vars on peidus maa sees.   Jänesekapsakuusik

loe edasi

Liikluskaamera näitab õhtupoolikul Tallinnas ummikuid Gonsiori ja Liivalaia tänavatel, umbes on ristmik Rahandusministeeriumi juures ning sõidukid ootavad pikas järjekorras liikumapääsemist kesklinna suunal.

Laulasmaal toimunud intsidendi kohta, kus agressiivne koer ründas naist ja last, neile kehavigastusi tekitades, tegi kannatanu esmaspäeval ka politseile avalduse.

Käesolev nädal tuleb niiske – sajab palju vihma ning arvestada tuleb äikesega, prognoosib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut.

Nädalavahetusel sadas vihma peaaegu kõikjal Eestis. Kõige suurema saju sai kaela Sõrve, kus kus ööpäevaseks sajusummaks mõõdeti 106,2 mm, samas kui mai sajunorm on 33 mm.