Välisturism püstitas 2019. aastal rekordi neljandat, siseturism seitsmendat aastat järjest

Raba, tüüpiline Eesti sihtkoht looduturistile.

Turistid tulevad tagasi ja Eesti inimesed rändavad aina rohkem, olles Euroopas juba arvestatavalt kõrgel kohal reiside hulga poolest. Eelmisel aastal pöörleski turismikarussell täistuuridel ja rekordeid tehti pea kõigis näitajates nii sisse kui välja reisijatega.

"Rekordilised tulemused saavutas Eesti turismisektor kõiges: välis- ja siseturistide arvus, ööbimiste arvus ja turismitulus. Turism mõjutab järjest enam oluliselt kõiki Eesti majandusnäitajaid, muu hulgas eksporti ja investeeringuid, tööhõivet ja piirkondade arengut," ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Välisturistide ööbimised jõudsid uue rekordini neljandat ja siseturistide ööbimised seitsmendat aastat järjest. Kui arvestada ka välisresidentide makseid Eesti reisitranspordifirmadele, saab prognoosida märtsis selguva turismiteenuste ekspordi jõudmist 2,06 miljardi euroni.

Turismieksport. EASi esitlus.

"Tulu välisturismist on Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes muljetavaldav, Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel ligi 1400 dollarit elaniku kohta, millega oleme koos Rootsiga Põhja- ja Baltimaade seas esirinnas ning ületame paljude Euroopa riikide, sh Prantsusmaa ja Itaalia taset," ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Margus Sameli. Välisturismi kasvu taga on huvi tõus peaaegu kõigilt turgudelt, kuigi 60% ööbimistest langeb nelja riigi ehk Soome, Venemaa, Läti ja Saksamaa arvele.

"See näitab, et eksporditulu kasvatamiseks peame hoidma meid külastavaid riike mitmekesisena. Seal kõrval aga ka korduvkülastusi oma põhiriikidest, sest neid on absoluutarvudes sedavõrd palju, et muud külastused ei suuda neid korvata," selgitas Sameli. 

2019. aastat võib tema sõnul turismiturunduses nimetada Soome aastaks.

EASis hakkasid tööle Soome kommunikatsioonijuht ja ärikliendisuhete juht, algatasime turismimaastiku tipptegijaid koondava Soome-teemalise ümarlaua, tegime koos Eesti sihtkohtadega palju turundusprojekte. Tulemuseks oli, et soomlaste ööbimised, mis 2018. aasta lõpus langesid lausa kahekohaliste protsentidena, hakkasid 2019. aasta teisel poolel kasvama. Pelgalt ostuturismiga kasvu seletada ei saa, sest mühinal kasvasid ööbimised ka kallimates hotellides, mis Soome läheduse ja heade ühenduste tõttu ei ole ostuturismiks tingimata vajalikud.“

Sameli tõi peale regulaarse turunduse ja kommunikatsiooni välja kogu turismisektori panuse reisipõhjuste lisamisse: Tallinnas lisandus uusi või renoveeritud hotelle, avati soomlaste hulgas väga kõrgelt hinnatud Fotografiska, lisaks atraktsioone, suvel mõjutasid külastusi muu hulgas laulupidu ja Metallica kontsert: "Soomes kogub populaarsust siseturism ja üleüldse väiksema jalajäljega reisimine ning Eesti võidab, kui soomlased tajuvad meid nagu laiendatud võimalust siseturismiks."

Koguarvult on ööbimised väljaspool Tallinna kasvanud peaaegu sama palju (95 000) kui Tallinnas (106 000). "Turismiarenduskeskuse eesmärk ongi lisaks Tallinnale tutvustada Eesti eri piirkondi. Esmakülastajad käivad peamiselt Tallinnas, kuid korduvkülastusteks on Eesti eri piirkondade arendamine ja tutvustamine äärmiselt oluline," ütles Sameli.

Lisaks ööbimistele majutusasutustes kasvas taas hüppeliselt ka ööbimine üüripindadel. Kui 2017. aastal lisasid üüripinnad ainuüksi AirBnB-s majutusettevõtete ööbimistele 7-8%, siis 2018. aastal 11-12% ja mullu juba 14-15%. Üüripindade lisandumine on seda ootuspärasem, et kõrghooajal on välisturistide seas Tallinnas väga hõivatud nii vanalinna tänavad kui ka majutuskohad. 

AirBnB

"Ka meie äriturismi turundusel on ette näidata väga head saavutused: Eestit külastas ligi 60 000 konverentsidelegaati, 10% rohkem kui 2018, kuid kaotame igal aastal siiski kümneid konverentse ja hinnanguliselt 20 miljonit eurot tulu sobivate suurte konverentsiruumide puudumise tõttu," ütles Sameli.

Turismiarenduskeskuse prioriteediks sel aastal on sihtkohtade strateegiline arendus, mis lähtuks külastajast, mitte Eesti administratiivsest jaotusest. "Turist ei reisi maakonnapõhiselt, teda huvitavad omanäolised sihtkohad ja loogiline külastajateekond," kommenteeris Sameli. Tema sõnul on olulised kolm valdkonda, milles Eesti sihtkohtadel on kõige tugevam pakkumine. Need on toit, puhas loodus ja autentne kohalik kultuur. "Eestit toidumaana hakkab juba mõne kuu pärast maailmakaardile viima rahvusvahelise tippkokkade võistluse Bocuse d’Ori Euroopa voor Tallinnas," tõi Sameli näiteks. "Jätkuvalt on vaja edendada ka lennuühendusi, kuivõrd lennukiga Eestisse reisiv turist jätab siia reisi kohta poole rohkem raha kui maismaad mööda tulija."

2019. aastal ööbis Eesti majutusettevõtetes 3,8 miljonit turisti, kellest 2,3 miljonit olid välisturistid ja 1,5 miljonit siseturistid. Turistide koguarv kasvas 2018. aastaga võrreldes 5,5%. Veedetud ööde arv oli kokku 7 miljonit, sh välisturistide ööbimisi 4,4 miljonit ja siseturistide ööbimisi 2,6 miljonit. Veedetud ööde arv kokku kasvas 2018. aastaga  võrreldes 5%, sh välisturistide ööbimised 5% ja siseturistide ööbimised 6%.

Aasta kokkuvõttes kasvasid ööbimised majutusettevõtetes kokku peaaegu kõigilt peamistelt sihtturgudelt, kõige enam Lätist (+14%), Saksamaalt (+11%), Suurbritanniast (+12%), Venemaalt (+4%), Rootsist (+9%), Norrast (+7%) ja Leedust (+24%).

Ainsa suurema turuna vähenesid ööbimised aasta kokkuvõttes Soomest (-1,8%), väiksema osakaaluga turgudest ööbimised Itaaliast ja Hispaaniast (vastavalt -13% ja -6%), mida 2018. aastal kasvatasid Itaalia puhul sõjaväeline rotatsioon ning Hispaania puhul jalgpallivõistlus. Kergesse langusse jäi 2019. aastal ka Jaapan (-1%).

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.