Tallinna vaatega veebikaamera ehk Eesti elektrooniline visiitkaart

Kõik, kes pikemat aega reisil Eestist ära või hoopis emigreerunud, saavad IT Rottide veebikaamera abil kiigata pealinna südamesse otseajas. Eesti elektrooniline visiitkaart ehk Tallinna veebikaamera näitab, mis ilm on, kui palju on bussiradasid joonistatud ja kas ikka lipp lehvib Pika Hermanni tipus. 

Tallinn on pealinnana Eesti visiitkaart ja põline merevärav. Siia olevat kunagi sattunud isegi Araabia geograaf ja kartograaf Muhammad al-Idrisi (u. 1100–1166), kelle seitsmekümnest maakaardist koosnevas atlases „Geograafia“ (Palermo, 1154) on mainitud salapäraseid paiku Astlandat ja Kolõvani. Viimane on nimekuju slaavi kroonikatest, seotud müütilise Kaleviga, ja võiks nõnda osutada tänasele Tallinnale.

Kaamerast paistev paik kui soodus sadamakoht mere kaldal keskaja kuulsal kaubateel „varjaagide juurest kreeklaste juurde“ oli kui loodud linna tekkeks: vaenlase eest kaitses häda korral paevaara kõrgus. Tallinna kui linna ja selle kodanikkonda (civitas Revaliensis) mainiti esimest korda 1238, linnaõiguste annetamist ja raehärrasid 1248. Taani-aegne linn Taanilinn oli Taani kuningriigi tähtis tugipunkt ning suhteliselt iseseisev linnriik (polis) ning sellal valmis ka juba linna keskaegse hoonestatud tsentrumi linnaehituslik skelett. Kui linnasüda ise oli tollal siiski vahelduvate vallutajate oma, on iidse asustuse jälgi leitud ka eeslinnadest: Kalamajast, revalaste väga soodsas paigas olnud kalapüügikohast, ja maakeelt kõneleja oli teretulnud vähemalt kui kalur või loots, hülgekütt või rasvakeetja, kivimurdja, majateenija. Kunagi ei seisa õitsev linn niivõrd üksi maa keskel, et ta poleks tuhandete juurtega oma ümbruskonna külge kasvanud, on Tallinna kohta kirjutanud taani päritolu tallinlane, ajaloolane Paul Johansen.

Ajad hakkasid muutuma 19. sajandi teisel poolel ja esimene eesti soost linnapea oli aastail 1906–1913 Voldemar Lender. Tema ajal sai Tallinn ka suurlinnaks, ületades elanike arvult 100 000 piiri.

Heal lapsel mitu nime: Henriku Liivimaa kroonikas on linna nimetatud Lyndaniseks, mille üks tõlgendus oleks linnuseneem või linnusease. On ka arvatud, et Lindanäs tuleb rootsi keelest ja tähendab umbes sama mis hilisem soomekeelne nimi Kesoniemi. Ja Taanilinna asemel võiks mõelda ka Tallinnale kui talvituvate laevade linnale. 13. sajandist 1920. aastateni ametlikult Revali nime kandnud linn sai noore vabariigi pealinnana omale lõpuks eesti nime, isegi kaks varianti: paralleelselt Tallinna ja Tallinn, kuni lõpuks jäi peale viimane.

See viimane, ka 20. sajandi tuultes palju muutusi läbi teinud linn, ongi paik, mida avastada: Tallinna katuseid iga ilmaga maailma vahendav veebikaamera tahab selles suunas abiks olla.

Internetiühenduse tagab toetuse korras Elisa, streami jagab Eenet, projekti veavad IT rotid ja Beta Grupp. Tänud ka ERR-le ja fotograaf Toomas Tuulele.

iPhone´i ja iPadi jaoks: http://193.40.133.138/live/virukatus/playlist.m3u8
Androidi, Videolani jaoks:  - rtsp://193.40.133.138/live/virukatus

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.