Lahemaa

Vt. ka Lahemaa Rahvusparki. Lahemaa on rahvuspark Harjumaa idaosas ja Lääne-Virumaal. Mõisad, kalurikülad (Käsmu, Vergi jne) ja korralikud matkarajad metsas.


Eesti vanim loom 134-aastane

Submitted by Marek Vahula on 11.02.2013 23:23

Eestis haruldast molluskit - ebapärlikarpi (Margaritifera margaritifera) iseloomustab aeglane aastane juurdekasv ja kõrge eluiga. 1992. aasta suvel korjas tollane Lahemaa Rahvuspargi teadur ehk allakirjutanu viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kaasi. Suure suremuse põhjuseks oli 1991.-1992. aasta talvel jõe ääres tehtud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, väliseestlasest paleontoloogi Harry Mutvei laborisse.

Jääkuhi, jää

Submitted by wher2go on 23.01.2013 23:18
Jääkuhi, jää

Matkatee Loobust Joaveski-Nõmmeveski-Vasaristi joastikele

Submitted by wher2go on 17.10.2012 19:33

Peterburi tee ja Loobu jõe kokkusaamiskohas on Lahemaa matkakeskus, kust praegune teekond algabki. Kui keskuses kirves visatud, viburada läbitud ja saun proovitud, võibki jõe kallast pidi edasi kulgeda.

Läbida võib seda matkateed kas jala, jalgratta või kõrgema autoga, kuidagimoodi saab ka kanuu või paadiga. Meie läbisime peale vihmast suve sügisel autodega, aga madalama põhjaga sõiduauto jaoks on teel paar keerulisemat kohta, kus võib põhja ära kraapida.

Kogu matkatee kulgeb jõgede läheduses. Loobust algavad kaunid metsamaastikud Loobu jõe kaldal, metsad, liivikud, kõrged kaldad ja soisemad lagendikud kuni Joaveskini välja.

Joaveski

Submitted by wher2go on 17.10.2012 19:16
Joaveski

Kõnnu karjamõis (koolimaja)

Submitted by wher2go on 24.09.2011 22:31

Kõnnu karjamõis on küll hävinenud, kuid Kõnnu koolimaja olevat ehitatud vana karjamõisa müüridele. Ja üsna mõisalik näeb välja siiamaani.

Kõnnu karjamõis (koolimaja)

Matkateekond Naskali lahe ääres

Submitted by wher2go on 24.08.2011 01:13

Naskali laht on üsna üksildane ja huvitav. Tapurla pool laiuvad tühjad liivarannad, Juminda tipu poole liikudes kerkivad otse mere äärest savised rannikupangad, millelt puud tormiga vette langevad. Vaikseid lahesoppe, militaarehitisi ja kalurite paadilautreid leidub ka.

Männimetsad peidavad ohtralt seeni, mustikaid ja pohlasid. Kaldavõsas ragistades on aga oht saada endale külge mõni puuk. Juunis on rand sääserikas. Asendi tõttu sobib päevitajatele rohkem hommikupoolikul.

Matkarada Jumindal Naskali lahe ääres

Submitted by wher2go on 24.08.2011 00:56
Matkarada Jumindal Naskali lahe ääres

Nõmmeveski-Valgejõe küla matk jõe kaldal

Submitted by wher2go on 11.05.2011 19:59

Nõmmeveskilt võib, nagu paljudest teistestki kohtadest, teele asuda kõigi nelja ilmakaare suunas. Euromatkarada jõuab Nõmmeveskile ida poolt ja läheb edasi Viru raba suunas, 2011- aasta kevadel käisime Nõmmeveskist põhja suunas ehk allavoolu ja siin kirjeldatud matkateekond läheb Valgejõe kaldaid pidi ülesvoolu ehk Valgejõe külani. 

Valgejõe kõrgetel kallastel on Nõmmeveski lähedal mitu RMK laagripaika-telkimisplatsi, kus on nii grillimisalus kui katusega lauakesed. 7. juulil kubises metsaalune ka mustikatest. veel veidi Valgejõe küla pool aga lebasid metsateedel surnud mutid - loodusteadjate sõnul rändele läinud loomad, kes päikese käes rabanduse saanud. Oli suur põud olnud.

Matkateekond Nõmmeveskilt mööda Valgejõge allavoolu

Submitted by wher2go on 11.05.2011 00:08

Valgejõe orgu Nõmmeveskist alla- ja ülesvoolu on peetud energeetiliselt heaks kohaks. Seda on ära tabanud ka energeetikud, kes enne 2. Maailmasõda sinna hüdroelektrijaama rajasid. Praegu käivad sealt energiat ammutamas alternatiivenergiasse uskujad. Aga matkajale on ka see energeetiliselt hea koht. Laeb hästi. Ja ürgorgu ja orust üles ronides saab üleliigset energiat maandada.

Kõik saab alguse Nõmmeveski joa juurest parklast. Meie teekond põikab kõigepealt alla orgu vana elektrijaama varemetele ja muidugi joa enda juurde, siis üle jõe paremkallast pidi edasi allavoolu - juba õige pea lahkume suhteliselt tavaliselt metsateelt alla orgu luhtade vahele. Iga jõekääru peal on mõni vana lagunenud küün ja kevadel pole suurt rohtu ega sääski ja on kõik väikesed linaleolombid näha, kus konnad hoolega paljunevad.

Syndicate content