Läänemaa

Nõva kandis on pikad ja ilusad liivarannad, laulvad liivad, jäänukjärved ja suured rabad. Kõik, mis üheks mõnusaks matkaks vaja, on ühes kohas koos. Ja ilus on aastaringi, sest männimetsad pole kunagi liiga lagedad ega kõledad.

Perakülas, kus asub looduskeskus, on hea alustada Peraküla matka. Stardid iidsel munakiviteel, mis ehitatud tsaariajal Soome lahe kindlustuste teenindamiseks, peagi jõuab männimetsa, kust nii vasakule kui paremale pöörates satub väikeste metsajärvekeste äärde. Meie pöörame vasakule, kus Allikajärve ehk Tantsujärve ääres on kena puhkekoht varjualuse, ujumissilla ja lõkkekohaga. 

Silma maastikukaitseala asub unikaalsel maastikul Noarootsi poolsaare ja mandri vahel, kus keset tihedat roostikku asuvad Lääne-Eesti suurimad "järved" - kinnikasvanud lahesopid. Suurim neist on Sutlepa meri. Seal peatuvad kaks korda aastas rändlinnud. Roostiku vahel kulgeb laudtee, mis võib vesisematel aegadel olla üleujutatud, mitmest vaatetornist ja vaatlusonnist saab jälgida roostiku vahel toimuvat linnuelu.

Noarootsisse sõites leiab tee äärest endisi kalurikülasid, mis on praegu enamuses täis suvemajakesi. Silmale Noarootsi poolt jõudmiseks tuleb sõita peaaegu Noarootsi keskuse Pürksi juurde välja, aga enne pöörata vasakule, kui teeviidad juhatavad Saare (Lyckholmi) mõisa. 

Teekond algab koordinaatidelt N59 01,2762' E023 33,9882' - see on parkimisplats Silma (Lyckholmi) mõisa ees.

Kauge külaline Hongkongist oli taas Eestis. Edith vastas eelmisel aastal siin käies case study ankeedile, mis võiks hiinlasi Eestis huvitada, sel aastal aga oli pigem niisama lõbus roadtrip mööda Lääne-Eestit. Ankeete ja küsimusi polnud.

Et aga kõik hiljem meelest ei läheks, teeme väikese juhtumianalüüsi ka seekord. Pilte vaata siit.

Alustasime Rannamõisa teed pidi linnast väljumisega. Peatuse aga tegime alles Keila-Joal: värsake suvehommik möödunudpäevase sajuga oli joa ja selle ümbruses oleva pargi teinud väga hiinapäraseks või lausa troopiliseks. Samas - Horvaatiast Paklenica parkidest tulnud turisti jaoks on Keila juga muidugi lahja. Aga sellist lopsakat taimestikku polnud Horvaatial Keila-Joale vastu pakkuda.

Laupäeval avati Roosta puhkekülas uus seiklusradade park, mis koosneb kolmest eri tasemega seiklusrajast puude otsas.

Sinine rada on tehtud kõige väiksematele ja noorematele. Koosneb 8 kergest seiklusraja elemendist. Elemendid asuvad madalal (ca 1m), kus vanemad ei pea laste kukkumiste pärast muretsema. Sinine rada on ka ühtlasi osalejate treeningrajaks, et olla valmis kõrgematele radadele minekuks. Sellele rajale soovitatakse minna alates 4.-5. eluaastast.

Punane rada on püstitatud 4-5 meetri kõrgusele ja on keskmise raskusega. Koosneb 12 elemendist, mis on paigaldatud nii, et nad moodustavad nii tasapinnalisi kui ka viltu asetsevaid elemente, mis muudavad punase raja läbijate jaoks vaheldusrikkaks.