Sellest on nüüd enam-vähem 18 aastat, kui viimati sai Roomas käidud. On huvitav lugeda, mis siis Roomas selle aja jooksul on muutunud ja mis liivlaste vanema Kaupo visiidi ajast ikka samaks jäänud. Aarne asetas lugemiseks lauale paksu, soliidselt kõvakaanelise "Rooma reisijuhi", mis selle kahtepidi ekskursiooni aitas läbi teha.
Loomulikult - üks kultuuriline reisiraamat, mis kohalikke hotelle ja söögikohti pikalt ei tutvusta, vaid rohkem ajalugu ja kultuuri mainib, peabki olema paks. Sest neil pikkadel lennu- ja bussireisidel jõuab kõik selle läbi lugeda. Ja vajalikesse kohtadesse järjehoidjad ning märkused panna. Lennufirmad küll oma pagasikaalude ja lisatasudega tahavad sundida pigem e-raamatut lugema, aga vana hea paber on ikka veel mugavam, kuigi ilmselt mitte enam kauaks.
Muidugi algab kõik Palatinusel, ühel seitsmest Rooma künkast, linna loonud emahundist ja legendist, mille iga giid infoahnetele turistidele Rooma-ekskursiooni esimestel minutitel alati ette vuristab. Ega ei saa ka raamatuski sellest ümber, kasulik on see uuesti meelde tuletada. Samas võib esimest korda Roomaga tutvuv turist jääda natuke abituna edasi lugema - kust ma peaksin alustama, kuhu sammud seadma ja millise teekonna valima? Kaarti raamatust ei leia. Mingi muu reisijuht peab ka näpus olema, kui linna avastama minna.
