February 2012

Algab Porkunit, paeriiki, paemuuseumi ja rahvuskivi ehk paekivi tutvustamise omavaheline mõõduvõtt, kus selguvad parimad tutvustajad. Konkursi eesmärk on populariseerida giidide, reisisaatjate, koduloorääkijate, õpilaste, õpetajate ja teiste huviliste seas paekivi, paemuuseumi, samuti Porkunit ja kõike Porkuniga ja paepiirkonnaga seonduvat.

Korraldajad soovivad leida eeltööde näol uusi lähenemisviise ja fakte paekivi, paemuuseumi, paeriigi ja Porkuni kohta. Kõik laekunud eeltööd jäävad paemuuseumi.

Konkurss koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Eeltöö on 1,5-3 lehekülge pikk vabas vormis kirjatöö Porkuni, paepiirkonna  ja paekivi ning paemuuseumi teemal.

Porkuni kandis

Kuidas toita elektroonikavidinaid matkal olles?

Kui dekaad tagasi matkale minnes eriti oma matkavidinate laadimise pärast ei pidanud muretsema (telefonidki kestsid vähemalt nädala), siis nüüd on häda suur: nutitelefonid on tavaliselt õhtuks tühjad ja lisaks võib kaasas olla digifotokaid, GPS-e, videokaameraid ja muid asju, mis kõik aplalt energiat tarvitavad ja päeva lõpuks oma varud ammendanud on.

Seega peab matkale minnes elektrist kaugele sattudes kaasa hankima vidinaid, mis seinakontaktita särtsu annavad. Ja selliseid vidinaid on päris palju, kuigi enamus neist võivad metsas suhteliselt hätta jätta. Eriti pirtsakad paistavad olema päikeseenergiat kasutavad laadijad, aga on ka teisi variante. Tuulegeneraatorit küll seljakotti ei pista, aga suurema päikesepaneeliga seljakott, mis päev läbi valguse käes või väntmehhanismid võivad aidata ka järgmisel matkapäeval asukohta määrata või telefoniga helistada.

USB-ga akulaadija

Vändaga laadija

Päikesepaneeliga laadija mobiilile

Voltaic Array

Nokia rattadünamo

Nokia rattadünamo

MÜÜDUD. Maja HIMOSEASY**** Himoses (möödas)

Müüja nimi: Jekaterina

E-mail: katja@tauralt.ee 
Telefon: 56485243

Kauba nimi: Maja HIMOSEASY**** Himoses 24-26/02/2012 - 7+2 inimestele

Hind: 700

Lisainfo: http://www.himosholiday.com/en/near-the-hotel/himoseasy.html

Maja Himosel

Raamatuarvustus: Silmaringi reisijuht - Hiina

Raamat, mis räägib riigist, kus elab 24 protsenti kogu maailma rahvastikust, peab olema mahukas nagu entsüklopeedia. DK "Silmaringi reisijuht" Hiina kohta ongi seda. Ja sisult on see ka põhjalik nagu entsüklopeedia - joonised, skeemid, kaardid, muidugi ka ohtralt pilte.

Pikk ülevaade ajaloost on vajalik nii turistile kui giidile, sest hiljem Hiinas ringi sõites põrkub igal sammul mõne suursuguse dünastia mälestusmärgile. Siiski algab raamatu tekst pisut naiivsevõitu stiilis. Umbes nii, nagu meil nõukogude ajal püüti püüdlikult ja veidi võltsilt halvustada kapitalistlikku korda. Seekord on Briti autorid üritanud sotsialistlikku korda näidata veidi samamoodi naivistlik-propagandistlikes toonides: õhk on käegakatsutavalt paks, vanamehed lennutavad vanamoodi lohesid, mis aga on tehtud supermarketi kilekottidest, neoonreklaamid kutsuvad lääne moodi tarbima, kuigi äärelinnades elatakse vaesuses jne. Aga siiski - raamat on asjalik ja põhjalik. 

Silmaringi reisijuht: Hiina

Pärast edukat laienemist Poola ja Venemaale otsib hotellikett Best Western uusi liikmeshotelle Balti riikidest ja eriti Eestist.

 „Tänapäeval on majutusturg muutunud aina ülemaailmsemaks - nii erinevatest paikadest saabuvad turistid, kuid ka rahvusvahelised suurettevõtted otsivad oma parteriteks tuntud hotellikette. Seega on eraomandis olevate majutusettevõtete peaküsimuseks, kuidas liituda tõhusate ja edukalt töötavate müügikanalite ning juba tuntud brändidega kaotamata oma äri üle kontrolli. Sageli on kiireimaks ja kulutõhusaimaks lahenduseks ühinemine edasimüüva firma või liikmetega organisatsiooniga. Best Western pakub Eesti hotellide omanikele ja juhtidele just viimast varianti,“ kommenteeris Saija Kekkonen, Best Western Hotelsi Soome, Balti riikide ja Poola piirkonna tegevjuht.

Best Western

Raamatuarvustus: Rooma reisijuht

Sellest on nüüd enam-vähem 18 aastat, kui viimati sai Roomas käidud. On huvitav lugeda, mis siis Roomas selle aja jooksul on muutunud ja mis liivlaste vanema Kaupo visiidi ajast ikka samaks jäänud. Aarne asetas lugemiseks lauale paksu, soliidselt kõvakaanelise "Rooma reisijuhi", mis selle kahtepidi ekskursiooni aitas läbi teha.

Loomulikult - üks kultuuriline reisiraamat, mis kohalikke hotelle ja söögikohti pikalt ei tutvusta, vaid rohkem ajalugu ja kultuuri mainib, peabki olema paks. Sest neil pikkadel lennu- ja bussireisidel jõuab kõik selle läbi lugeda. Ja vajalikesse kohtadesse järjehoidjad ning märkused panna. Lennufirmad küll oma pagasikaalude ja lisatasudega tahavad sundida pigem e-raamatut lugema, aga vana hea paber on ikka veel mugavam, kuigi ilmselt mitte enam kauaks.

Muidugi algab kõik Palatinusel, ühel seitsmest Rooma künkast, linna loonud emahundist ja legendist, mille iga giid infoahnetele turistidele Rooma-ekskursiooni esimestel minutitel alati ette vuristab. Ega ei saa ka raamatuski sellest ümber, kasulik on see uuesti meelde tuletada. Samas võib esimest korda Roomaga tutvuv turist jääda natuke abituna edasi lugema - kust ma peaksin alustama, kuhu sammud seadma ja millise teekonna valima? Kaarti raamatust ei leia. Mingi muu reisijuht peab ka näpus olema, kui linna avastama minna.

Go Reisiraamat - Rooma reisijuht. Aarne Ruben

Olukorrast jääl

Nüüd, kui taevas selge ja just oli -30 kraadi külma, on hea heita pilt NASA satelliidifotodele, mida iga päev meist üle lendavad NASA Modis Rapid Response satelliidid pildistavad. Kõik on näha - kus rohkem lund, kus meri veel jäävaba. Delfi kaardilt "satelliit" kihti valides on näha needsamad NASA kaardid, mis allpool, aga lisaks ilusti Regio teede- ja rannikujoonte kihiga kaetud, kust hea aru saada, kus miski on ja kuidas kosmosesse paistab.

Just jääseisu ongi hea praegu vaadata. Satelliidipilt näitab, et ega põhjarannikul seda jääd veel peaaegu polegi. Läänerannikul on parem seis.

Satelliit - Tallinn

Lääne-Eesti satelliidipilt, 6. veebruar 2012

Tõukekelgumatk Raku järvel

Tõukekelk on Raku järve suuruse veekogu jaoks just paras liikumisvahend - kümnekilomeetrise tiiru saab ära teha ka mõnetunnise valge ajaga praegusel pimedal ajal. Ja kui Raku karjäär ei kõla just eriti põneva matkasihtkohana, siis tegelikult on tehismaastik just tänu inimese käele vormitud huvitavamaks, kui nii mõnigi looduslik järv.

Kõigepealt torkavad silma tehis-saared. need on enamuses kõik järskude kallastega ja väga kõrged - nagu tordid keset jääd. Ühe tagumise tehissaare otsa on ehitatud saungi. 

Raku järve poolitavad kitsad maaribad, esimene neist viib madalale saarele, kus pole puid. Suvel kuivemal ajal peaks saarele saama ka jalgsi. 

Tõukekelk Raku järvel